Majanduskriis avab naistele uued võimalused

See oli napilt kolm kuud tagasi, kui Nobeli majanduspreemia anti esmakordselt lõpuks ometi ka naisterahvale (Elinor Ostrom). (Esimese Nobeli majanduspreemia sai teadupärast tuntuim Eesti meesmajandusteadlane Ragnar Nurkse; SIRP 5.10.07.)

Asja on muidugi uuritud, et miks naised (majandus)teaduses nii alaesindatud on. Ühe versiooni on esitanud eluaeg poliitilise ebakorrektsusega hiilanud Larry Summers – kunagine USA rahandusminister, Harvardi ülikooli president ja praegune Obama majandusnõunike brigadir, ilmselt parima majandusteoreetilise lastetoaga ökonomist maailmas.

Tema (teaduslikul) väitel on üheks põhjuseks meeste intelligentsi/fantaasia suurem varieeruvus. Seetõttu on maailma parimad, aga ka halvimad majandusteadlased mehed, naised aga on keskel ja keskmikele tunnustust ei jagu.

Kuna eelnev seletus on mõningases vastuolus empiirilise kogemusega naiste käitumise ettearvatavusest, siis pakun omalt poolt välja naiste jaoks lootustandva hüpoteesi.

Viimaste aastakümnete peavooluökonoomika on tuginenud ratsionaalsete, külmavereliselt oma kasulikkust maksimeerivate majandusagentide käitumise matemaatilisel modelleerimisel. Ja loomulikult olid sedasorti mudelite parimad konstruktorid ratsionaalsed mehed. Kõigile (peale nende endi) on tänaseks selge, kus on selliste mudelite õige koht.

Minu väide on järgmine. Kuna iga leibkonna tarbimiskäitumise kujunemisel on naistel meestega võrreldes määramatult suurem roll, siis mis muu kui naise intuitsioon, loogika, empaatia jne. saab anda elulähedase seletuse tarbimisele kui suurimale SKP komponendile ja majanduse vedurile.

Kuna pole loota ega karta, et naiste majanduslik käitumine muutuks tulevikus meesökonomistidele arusaadavamaks/ratsionaalsemaks, siis ennustan lähiajal naismajandusteaduse jõulist pealetungi. Kui majandusagentide otsuseid pääsevad modelleerima ja prognoosima tegelikud niiditõmbajad ise, peaks ka majandustsüklite probleem olema lahendatud.

Soovin edu, võimaluste aken on naistele valla!

Vahelduseks viie optimistlikuma hulgas

Allikas: EC, DG ECFIN, Business and Consumer Survey Results, Feb 2010

Pilt näitab tarbijate kindlustunde indikaatori erinevust (veebruaris 2010) oma ajaloolisest keskmisest (alates 1995) ja nagu näha, pole lootus Maarjamaalt kuhugi kadunud. Suhteliselt kõrget skoori võib ehk osaliselt põhjendada madala ajaloolise keskmisega, kuigi orjaaeg keskmist ei mõjuta.

See pilt tekitab siiski vastakaid tundeid, sest kuulumist Põhjamaade hulka on siinmail vaheldumisi nii kardetud kui ihaldatud. Esimest maksuõprgu pärast ja teist seetõttu, et inimesed seal põrgus miskipärast end päris hästi tunnevad.

Kuidas saavad edetabeli esiviisikust neli riiki mitte kuuluda eurotsooni, jääb arusaamatuks.