[FT/ÄP 14.6.2010] Euroopa Liidu president süüdistab finantsturge majandusraskustele ülereageerimises ning selles, et turud lasevad endid liiga tugevasti kuulujuttudest ja eelarvamustest mõjutada.
Kust jookseb piir looduse ja inimese tehtud seaduste vahel? Majandusagentide turukäitumine läheb ilmselt loodusseaduste alla, kuna tugineb vaheldumisi inimlikul lootusel ja hirmul, mida kontrollivad valdavalt ürgsed jõud. Öelda, et turud reageerivad üle on sama, mis väita, et ümber kukkunud kristallpokaal purunes, kuna Maa gravitatsioonijõud „reageeris üle”. See ei võtnud arvesse asjaolu, et tegelikult polnud pokaali purustamine inimese eesmärk.
„Kui aga vaadata asja pikemas perspektiivis, siis karistavad turud ju tegelikult halba poliitikat. Kohati küll ebaproportsionaalselt ja üleliia, lähtuvalt kuulujuttudest ja eelarvamustest.”
Esialgu tundub, et turud on igal juhul karistanud noori tööotsijaid ning vähema haridusega mehi. Võib muidugi öelda, et see on halva poliitika valijate karistamine ja seega igati õigustatud, poliitikud täidavad ju kõigest valijate tahet. Raske rahaga päästetud finantssektor aga naudib jälle boonuseid, mida turu- ja regulatsioonide kombinatsioon kenasti võimaldab.
„Enamikule meist ei meeldi, kui turud ülekäte lähevad... ”
Turukäitumine on antud jumalast, turustiihia jahutamine on meie valik. Esimesse võib sekkuda palvetamise, teise majanduspoliitikaga. Pole vist loota, et turud tulevikus ennast paremini üleval peavad.
14. juuni 2010
5. juuni 2010
„Puhas hullumeelsus“ ehk majandusmudeli analüüs 18 krooniga
„Puhas hullumeelsus“ oleks Eesti majandusmudeli muutmine! Seda meelt on paljude rõõmuks üks rootsipärase nimega Soome–Inglise–Eesti ärimees, kes ei jõua meie asjade seisu ära kiita. Kuna tegu on mehega otse investeerimispanganduse mekast (London City Tallinna kolimise projekt on takerdunud sotsmaksu lae puudumise taha), siis tasub asja võtta tõsiselt. Allpool mõned valitud palad kommentaaridega, mis tegelikult on liigsed. (Täisversioon intervjuust EPL 5.6.2010)
Mida uut me enda kohta teada saame? Mitte palju, aga kinnitus valitud tee ainuõigsusele kergitab ikka enesehinnangut.
– Küsimus: Te ei jaga seisukohta, et on vaja majandusmudelit muuta? "Need hoiakud on lapsikud."
– "Eestil läheb väga hästi… järgmise viie–kümne aasta jooksul on Eestil potentsiaali olla majanduskasvult kõige edukam ELi riik." – Loodetavasti kohendavad IMF, ECOM, EP jne oma prognoose selle järgi. RM teeb seda juba lähiajal.
– Küsimus: Savisaar kirjutab blogis, et tööpuuduse vastu võitlemiseks on vaja vastu võtta töökohtade loomise seadus. "See on majanduslik kirjaoskamatus." – Arusaamatu, kuidas USA oma Full Employment Actiga (1946) siiamaani maailma juhtivat turumajandusjõudu on suutnud näidelda. See nimelt paneb föderaalvõimudele kohustuse tagada riigis täishõive. Vastu võeti Suure Depressiooni tulemusena ja tugevdati 70ndate majanduskriisis ülikõrge (9%) tööpuuduse ajel.
– Küsimus: kuidas (välis)investorid praegu Eestile vaatavad? "Neile meeldib see, mida nad Eestis näevad… Kõige rumalam asi oleks hakata järsku muutma süsteemi, mida haritud ja äris aktiivsed inimesed imetlevad." – Nimepidi kedagi ei nimetata aga me elaks imetlusväärses paradiisis, kui kõik Eesti inimesed saaksid lõpuks ära haritud ja äris aktiivseks.
– "Kui Eesti muudab oma süsteemi, siis ärimehed nagu mina… Mul pole enam mingit põhjust Eestisse investeerida. Mitte minigit." – Õnneks pole süsteemi imetlusväärsuse ümberhindamist karta, nii et Jokke jääb meiega.
– ??? "Eesti on saanud palju positiivset kajastust. Ühesugune tulumaks, dividendide tulumaksuvabastus, sõbralik ärikeskkond, uus paindlik tööturuseadus… Eestis pole liiga kallis inimestest vabaneda." – Näe lapsesuud, lobises välja, et isegi dividendid on meil maksuvabad, meie arvasime, et ainult kasumid. (Ehk on siiski lapsus linguae.)
– "Soovitus on ikka sama: maksustage tarbimist, mitte äri või töötegemist. Käibemaks, aktsiisid…" – Jumal tänatud, seda me teeme, enam kui keegi teine, siililegi selge, et tarbimine on kaheksas surmapatt, sõltumata tarbitavast kogusest.
– "Ausalt öeldes ei saa ma tihti aru ka kõikvõimalikest teadustest, mis uurivad asju…" – Tõepoolest, teadused on tülikad, küsimusi enamasti rohkem kui vastuseid ja küsimused pahatihti nii ebamugavad, et tekib kiusatus küsijast vabaneda. Mõnikord vabanemine õnnestub, aga ignoreeritud küsimused kerkivad ikka ja jälle pinnale. Ühesõnaga lõputu jama vähemalt nende (sotsiaal)teadustega. (Autor vabandab tsitaadi kontekstist välja rebimise eest.)
Kõik on klaar, aga … riik on parajasti kulutamas kuuekohalist summat meie "mitteklassikalise" etteõvõtete tulumaksusüsteemi teaduslikuks hindamiseks ning tulumaks on vaid üks element majandusmudelis. Samas on tervikanalüüs saadaval Päevalehe hinnaga...
Igal juhul jõudu Jokkele! Ilma temata oleks meil maksupõrgu (Glikmani meelest juba on) e "Skandinaavia vilets koopia" (Jokke meelest õnneks veel pole).
PS
Üks asjalik soovitus ka: "õppige reaalaineid"
Mida uut me enda kohta teada saame? Mitte palju, aga kinnitus valitud tee ainuõigsusele kergitab ikka enesehinnangut.
– Küsimus: Te ei jaga seisukohta, et on vaja majandusmudelit muuta? "Need hoiakud on lapsikud."
– "Eestil läheb väga hästi… järgmise viie–kümne aasta jooksul on Eestil potentsiaali olla majanduskasvult kõige edukam ELi riik." – Loodetavasti kohendavad IMF, ECOM, EP jne oma prognoose selle järgi. RM teeb seda juba lähiajal.
– Küsimus: Savisaar kirjutab blogis, et tööpuuduse vastu võitlemiseks on vaja vastu võtta töökohtade loomise seadus. "See on majanduslik kirjaoskamatus." – Arusaamatu, kuidas USA oma Full Employment Actiga (1946) siiamaani maailma juhtivat turumajandusjõudu on suutnud näidelda. See nimelt paneb föderaalvõimudele kohustuse tagada riigis täishõive. Vastu võeti Suure Depressiooni tulemusena ja tugevdati 70ndate majanduskriisis ülikõrge (9%) tööpuuduse ajel.
– Küsimus: kuidas (välis)investorid praegu Eestile vaatavad? "Neile meeldib see, mida nad Eestis näevad… Kõige rumalam asi oleks hakata järsku muutma süsteemi, mida haritud ja äris aktiivsed inimesed imetlevad." – Nimepidi kedagi ei nimetata aga me elaks imetlusväärses paradiisis, kui kõik Eesti inimesed saaksid lõpuks ära haritud ja äris aktiivseks.
– "Kui Eesti muudab oma süsteemi, siis ärimehed nagu mina… Mul pole enam mingit põhjust Eestisse investeerida. Mitte minigit." – Õnneks pole süsteemi imetlusväärsuse ümberhindamist karta, nii et Jokke jääb meiega.
– ??? "Eesti on saanud palju positiivset kajastust. Ühesugune tulumaks, dividendide tulumaksuvabastus, sõbralik ärikeskkond, uus paindlik tööturuseadus… Eestis pole liiga kallis inimestest vabaneda." – Näe lapsesuud, lobises välja, et isegi dividendid on meil maksuvabad, meie arvasime, et ainult kasumid. (Ehk on siiski lapsus linguae.)
– "Soovitus on ikka sama: maksustage tarbimist, mitte äri või töötegemist. Käibemaks, aktsiisid…" – Jumal tänatud, seda me teeme, enam kui keegi teine, siililegi selge, et tarbimine on kaheksas surmapatt, sõltumata tarbitavast kogusest.
– "Ausalt öeldes ei saa ma tihti aru ka kõikvõimalikest teadustest, mis uurivad asju…" – Tõepoolest, teadused on tülikad, küsimusi enamasti rohkem kui vastuseid ja küsimused pahatihti nii ebamugavad, et tekib kiusatus küsijast vabaneda. Mõnikord vabanemine õnnestub, aga ignoreeritud küsimused kerkivad ikka ja jälle pinnale. Ühesõnaga lõputu jama vähemalt nende (sotsiaal)teadustega. (Autor vabandab tsitaadi kontekstist välja rebimise eest.)
Kõik on klaar, aga … riik on parajasti kulutamas kuuekohalist summat meie "mitteklassikalise" etteõvõtete tulumaksusüsteemi teaduslikuks hindamiseks ning tulumaks on vaid üks element majandusmudelis. Samas on tervikanalüüs saadaval Päevalehe hinnaga...
Igal juhul jõudu Jokkele! Ilma temata oleks meil maksupõrgu (Glikmani meelest juba on) e "Skandinaavia vilets koopia" (Jokke meelest õnneks veel pole).
PS
Üks asjalik soovitus ka: "õppige reaalaineid"
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
