Lahtisest uksest sisse, ehk milleks meile lastetusmaks!

Lastetusmaks on nagu zombi, või eestlastele paremini tuttav Gabriel, kes vaatamata korduvatele katsetele teda maha lüüa ärkab ikka ja jälle ellu. Nii toobki Peeter Espak selle taas kapist välja, lubades lastetusmaksu kui riigikaitsemaksuga lüüa kaks kärbest sama hoobiga.

Vaatamata Espaki veidi küünilis-iroonilisele stiilile on tema käsitlus meie nutusest demograafilisest olukorrast riigikaitse võtmes igati asjakohane. Põhiseaduse järgi peab riik „tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“. Laste ja riigikaitse sidumine on loogiline, kuna lisaks laskemoonale on meil vaja „hoida rivis ja valmiduses piisavat hulka inimjõudu. /…/ olemegi sunnitud tõdema, et säärasesse süsteemi on kõige enam panustanud lasterohked pered.“

Selline mõttekäik pole muidugi originaalne. Juba Mussolini lootis lastetusmaksuga oma riigi demograafilist olukorda enne teist ilmasõda parandada. Mitte et see oleks sündimuse mõttes kuidagi kehv olnud, aga „mis on 40 miljonit itaallast 90 miljoni sakslase ja 200 miljoni slaavlase kõrval!“ Just nimelt. Pärast Duce surma maks kaotati ja edasised katsed seda taastada pole vilja kandnud.

Nii et lastetusmaksu vajaduses poleks nagu kahtlust, samas võib see kõlada moodsal poliitkorrektsuse ajastul mõne potentsiaalse maksusubjekti kõrvus häirivalt…

Kuid äkki meil selline juba eksisteerib? Juba ammu. Vähemalt nii kirjutasid ajalehed juba 15 aastat tagasi. Loogika olevat lühidalt selles (pikemalt EE 26.03.2009), et riigimakse maksavad lastega ja lasteta pered enamvähem sarnaselt, aga lastega pered naudivad erinevaid avalikke teenuseid ja saavad lastetoetusi (toetus on negatiivne maks!), mistõttu on nende maksukoormus kokkuvõttes väiksem. Maksukoormuste erinevust võibki tõlgendada lastetusmaksuna lastetutele.

Kui aga kellelegi tundub, et meie riigi tugi lastega peredele on liiga napp, „siis võime tõsta üldist maksukoormust ehk röövimise määra (Nozick) ning suurendada samas mahus lastetoetusi – ilma lasteta perede (neto)maksukoormus suureneb lastega perede suhtes kui imeväel“ ibid. Nii et uut maksu polegi vaja.

Soe ilm kaalub üles jaheda ekspordi

Tänane hommik tõi meie majanduse pärast muretsejatele taas kurva uudise. Nimelt räägiti raadios, et Eesti kaubaeksport kukkus juunis mullusega võrreldes 14%. Veidi pakub lohutust asjaolu, et see arv sisaldab ka imporditud kaupade eksporti, Eesti päritolu kaupade eksport kahanes 11%. 

Kuid olulisem on see, et erinevalt presidendist, peaministrist ja riigiametnikest, kes teenivad oma riiki 24/7, on erasektoris töötunnid täpselt loetud. Nii et kui võtta arvesse asjaolu, et tänavu juunis oli töötajale soodsate asjaolude tõttu 2 tööpäeva vähem kui mullu, siis võib öelda, et tööpäeva kohta vähenes siin toodetud kaupade eksport kõigest 1,7%. Raskel ajal polegi nii hull ja ilmajaam lubab väga sooja õhtut.