Pole vist kahtlust, et alates viimastest valimistest on lõhe all-linna ja Toompea vahel aina süvenenud. Avalik arvamus paneb siin mängus muidugi ametnikud poliitikutega ühte patta, et neid siis üha kuumemal tulel smoorida. Saamata aru, et nende rollid ja tegutsemismotiivid ei tarvitse olla sarnased. Mõlemad soovivad muidugi säilitada oma positsiooni, kuid poliitikud töötavad välja poliitikaid ja ametnikud viivad neid ellu. Saba ei liputa koera, kuigi ühed mustad võivad olla mõlemad.
Järgmiste valimisteni on veel üksjagu aega, mistõttu on igati mõistetav, et ründe teravik on viimasel ajal suunatud rohkem ametnike vastu. Riik on nii rasva läinud, et mingist tühisest eelarve kärpimisest ei piisa – erasektor tahab tänavatel näha ametnike verd. Ja aadrit juba lastaksegi, RMK tegi otsa lahti.
Kuid tulles pealkirja juurde – kalameheretoorikaga (SKP lõhe, palgalõhe, haugi mälu, õng ja kala…) hästi kursis olev kodanik teab hästi, et kala hakkab mädanema peast. Seetõttu pole ime, et „Eesti vabariigi kõige suurem häbiplekk“ (Keskpäevatund 28.9.2024, 20. minutil) on kõrgemate riigiametnike palkade indekseerimine! Lisaks olevat sellest rääkimine täielik tabu ametnike-poliitikute paadis. Murrame siis selle tabu.
Kõrgemate riigiteenijate palk kasvab vastavalt pensioniindeksile, mis suures plaanis jälgib palga ja hõive arenguid tööturul ja arvestab veidi ka hinnatõusuga. Indeksi kasv on suhteliselt kiire – üle keskmise palga kasvu – kui töötajaid tuleb hõivesse juurde. Ja vastupidi, kui töötajaskond kahaneb, jääb ka indeksi tõus keskmise palga kasvule alla. Kuni viimase ajani on töötajaid tulnud turule juurde, kuid õige pea see trend vananemisega seoses pöördub.
Nagu pildil näha, on olnud aegu, kus riigi keskmine palk on kasvanud pensioniindeksist kiiremini (rohelised tulbad üle nulli), kuid on olnud ja saab olema ka teisi aegu. Juba mõne aasta pärast saabub pöördumatult ajastu, kus pensioniindeks praegusel kujul hakkab kasvama riigi keskmisest palgast aeglasemalt. Töötajaid jääb lihtsalt vähemaks, kui just rändepoliitikas radikaalset muutust ei tule. Pensionärid võivad siis ehk loota Toompea suuremeelsusele, kas ka riigiteenijad?
Nii et idamaist kannatust, indekseerimispõlgurid! Tuleb lihtsalt jõe äärde minna ja oodata, millal vesi sinu vaenlase laiba mööda kannab.
Üldiselt on indekseerimine muidugi õige asi, sest
vastasel juhul tuleb regulaarselt loota Toompea võimele märgata, et elu all-linnas on
edasi läinud ja mingid rahasummad ajale jalgu jäänud. Kuna pensionide
indekseerimine on riigikriitikute meelest meie riigi suuruselt teine häbiplekk,
siis tuleb tõdeda, et EL võrdluses on meie praegusel indeksil põhinev I samba
pensionisüsteem siiski kõige jätksuutlikum. Kui just mitte sotsiaalselt, siis
vähemalt fiskaalselt.
PS
Põhjamaades on kujunenud nii, et rahvasaadik
teenib suures plaanis sama palju kui arst ja ülikooliprofessor, umbes
kahekordset riigi keskmist. Soome
parlamendi praeguse koosseisu lihtliikme palk on 7137 € kuus, komisjonide
esimehed saavad 803 € lisa.
PS2
Soomes on
keskmine pension 2000 € ehk 28% rahvasaadiku palgast, meil 774 € ehk 13%.
Kui mõlemad kasvavad sama indeksi järgi, siis see vahekord püsib ja
konvergentsi ei toimu. Maitse asi.
Postitused
