Majanduskriis avab naistele uued võimalused

See oli napilt kolm kuud tagasi, kui Nobeli majanduspreemia anti esmakordselt lõpuks ometi ka naisterahvale (Elinor Ostrom). (Esimese Nobeli majanduspreemia sai teadupärast tuntuim Eesti meesmajandusteadlane Ragnar Nurkse; SIRP 5.10.07.)

Asja on muidugi uuritud, et miks naised (majandus)teaduses nii alaesindatud on. Ühe versiooni on esitanud eluaeg poliitilise ebakorrektsusega hiilanud Larry Summers – kunagine USA rahandusminister, Harvardi ülikooli president ja praegune Obama majandusnõunike brigadir, ilmselt parima majandusteoreetilise lastetoaga ökonomist maailmas.

Tema (teaduslikul) väitel on üheks põhjuseks meeste intelligentsi/fantaasia suurem varieeruvus. Seetõttu on maailma parimad, aga ka halvimad majandusteadlased mehed, naised aga on keskel ja keskmikele tunnustust ei jagu.

Kuna eelnev seletus on mõningases vastuolus empiirilise kogemusega naiste käitumise ettearvatavusest, siis pakun omalt poolt välja naiste jaoks lootustandva hüpoteesi.

Viimaste aastakümnete peavooluökonoomika on tuginenud ratsionaalsete, külmavereliselt oma kasulikkust maksimeerivate majandusagentide käitumise matemaatilisel modelleerimisel. Ja loomulikult olid sedasorti mudelite parimad konstruktorid ratsionaalsed mehed. Kõigile (peale nende endi) on tänaseks selge, kus on selliste mudelite õige koht.

Minu väide on järgmine. Kuna iga leibkonna tarbimiskäitumise kujunemisel on naistel meestega võrreldes määramatult suurem roll, siis mis muu kui naise intuitsioon, loogika, empaatia jne. saab anda elulähedase seletuse tarbimisele kui suurimale SKP komponendile ja majanduse vedurile.

Kuna pole loota ega karta, et naiste majanduslik käitumine muutuks tulevikus meesökonomistidele arusaadavamaks/ratsionaalsemaks, siis ennustan lähiajal naismajandusteaduse jõulist pealetungi. Kui majandusagentide otsuseid pääsevad modelleerima ja prognoosima tegelikud niiditõmbajad ise, peaks ka majandustsüklite probleem olema lahendatud.

Soovin edu, võimaluste aken on naistele valla!

Vahelduseks viie optimistlikuma hulgas

Allikas: EC, DG ECFIN, Business and Consumer Survey Results, Feb 2010

Pilt näitab tarbijate kindlustunde indikaatori erinevust (veebruaris 2010) oma ajaloolisest keskmisest (alates 1995) ja nagu näha, pole lootus Maarjamaalt kuhugi kadunud. Suhteliselt kõrget skoori võib ehk osaliselt põhjendada madala ajaloolise keskmisega, kuigi orjaaeg keskmist ei mõjuta.

See pilt tekitab siiski vastakaid tundeid, sest kuulumist Põhjamaade hulka on siinmail vaheldumisi nii kardetud kui ihaldatud. Esimest maksuõprgu pärast ja teist seetõttu, et inimesed seal põrgus miskipärast end päris hästi tunnevad.

Kuidas saavad edetabeli esiviisikust neli riiki mitte kuuluda eurotsooni, jääb arusaamatuks.

Sots.maksu lagi asub tulumaksu keldris

Läinud nädalal käidi taas kord välja ahvatlev idee kehtestada sotsiaalmaksule lagi. Paraku jäi see väärt plaan ilma suurema vastukajata – ei töötuid, töötajaid, tööandjaid ega ajakirjandust ei suutnud see ettepanek erutada. Kahju, sedavõrd kapitaalne maksureform vääriks laiemat tähelepanu.

Häda on muidugi selles, et sots.maks on palgasaajate klassile üks kauge nähtus. Ja asjast huvitatud ettevõtjad on ühiskonnas vähemuses. Mida teha, et diskussiooni laiemale põhjale viia?

Pakun ennast korrates välja sisult sama ettepaneku veidi teises vormis: sots.maksu lae asemel kehtestada samast ülempiirist alates tulumaksumäär –12% (miinus kaksteist protsenti, sest 21–33=–12 ja maksubaas on sama). Sots.maks aga jätta rahule. Mõju nii riigile kui tööjõukuludele ehk tööandjale/töövõtjale on vähemalt pikas plaanis sama, arvuta kuidas tahad. Elevust ühiskonnas ja ajakirjanduses aga tekitaks negatiivne tulumaks (tuluskaala ülemises otsas!) ilmselt rohkem.

Negatiivne tulumaks pole küll midagi uut, ka Milton Friedman soovitas seda, kuid siiski madalapalgalistele minimaalse toimetuleku kindlustamiseks.

Nagu kaks tilka vett (nõudluskriisis)

TILK 1
Kõige parem sotsiaalpoliitika on tugev majanduspoliitika.
peaminister, EV, 2010

TILK 2
Kõige parem majanduspoliitika on tugev sotsiaalpoliitika.
peaökonomist, IMF, 2010

Ettevaatust, ideed on liikvel

Taas on liikvel stagneerunud Lääne vasakintellektuaalide murelikud heietused sotsiaalse heaolu ideoloogia (sotsiaaldemokraatia) murenemisest. Oma mõtete toetuseks tsiteeritakse klassikuid:

„Mõte ühiskonnast, mida hoiaksid koos vaid rahalistest huvidest tärkavad suhted ja tunded, on olemuslikult vastik.”

John Stuart Mill, The Principles of Political Economy, 1848

„Kalduvus imetleda ning peaaegu jumaldada rikkaid ja võimukaid ning põlastada või vähemasti jätta enda hooleks vaesed ning kehvades tingimustes elavad inimesed (…) see on meie moraalsete tunnete korrumpeerumise suur ja kõige universaalsem põhjus.”

Adam Smith, The Theory of Moral Sentiments, 1759

Kui A. Smith oleks teadnud, et mõnes maakera kolkas tõlgitakse vaid tema Rahvaste rikkus ja The Theory of Moral Sentiments vaikitakse väheseks, siis oleks ta need kaks oopust ühtede kaante vahel üllitanud. Kiputakse unustama, et Smithi majandusõpetust tuleb lugeda tema moraalifilosoofia kontekstis.

Mis elab ja mis on surnud sotsiaaldemokraatias?
Tony Judt
Sotsiaaldemokraatia jätkusuutlikkusest
Marju Lauristin

Nagu kaks tilka viina (eluasemelaenu intressid)

TILK 1
Kodulaenuomanikud maksid 2008 pangale intresse u 5,6 mld kr. Kui sellest maha arvata mullused eluasemelaenu intresside tulumaksutagastused, siis tuli arvestuslikult ise maksta 5 mld kr. Tänu liiga aktiivsele laenamisele (üle gloobuse) õnnestub kodulaenuomanikel 2010 maksta pangale intresse vaid 2 mld kr ehk 3 mld kr vähem kui alles äsja. Intresside tulumaksutagastus muudaks seda summat veel vaid u 0,2 mld kr võrra.

Nii et 3 mld kr aastas kinkis laenajatele finantskriis, aga sellest on vähe, riik andku ikka oma 0,2 mld veel, sest „…tulumaksutagastuse tühistamine lööks valusalt tuhandeid Eesti peresid ... see on … ebamoraalne … ebaõige … ebamajanduslik … ”.

Kodulaenuomanikel on kaitseingliga vedanud. Loodetavasti kaitseb ingel neid ka kardetava majandustõusu eest, mis intressimäära ja -makseid kergitab keskpikas perspektiivis kiiremini, kui likvideerib töötust.

TILK 2
Püüab joodik kuldkalakese, see lubab täita kolm soovi, joodik soovib: järvetäis viina, mõtleb – soovib: meretäis viina, mõtleb kaua ja soovib pool pudelit veel.

Aeg kaotada üks maksuvabastus

Eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastuse kaotamise plaan tekitab laenajates mõistetavat pahameelt. Paradoksaalselt tundub aga just praegu olevat inimlikult sobiv aeg selle maksuvabastuse suhteliselt valutuks kaotamiseks.
...
Sisuliselt kuulub sedasorti eluasemetoetus siiski sotsiaalpoliitika valdkonda ning vastavas kontekstis tuleb seda ka hinnata. Vaba eluasemeturu tingimustes oleks loogiline, et riik toetab neid, kes mingitel põhjustel ei ole ise võimelised turutingimustel endale inimväärset eluaset muretsema. Riikliku sekkumise peamiseks põhjuseks oleks seega turutõrge, mis raskendab vähemkindlustatud elanikel realiseerida Euroopa sotsiaalhartas sätestatud «õigust eluasemele».

Seda sotsiaalpoliitilist eesmärki antud maksuvabastus kahjuks ei täida, pigem vastupidi. 2009. aastal tagastati 2008. aasta eest tulumaksu 590 miljonit krooni ning kaks kolmandikku sellest summast läks täiskasvanud elanikkonna jõukamale viiendikule.
...
Laenaja jaoks ei tohiks olla sisuliselt oluline, kas intressikoormust vähendab kohalik maksupoliitika või eurotsooni rahapoliitika. Globaalne majanduskriis on mänginud meile kätte soodsa hetke kaotada see sotsiaalselt põhjendamatu ja kulukas maksumeede kiiresti, aga samas võimalikult valutult. Ühtlasi parandaks see riigieelarvelisi võimalusi tegeleda pakiliste päevaprobleemidega, nagu töötus ja kodutus.

Täisversioon: Postimees 5.2.2010