Meie kroonijuveel ei tuhmu. Äsjane uudis selle kohta, et Eesti maksusüsteem on taas, juba üle kümne aasta järjest, kõige konkurentsivõimelisem OECD riikide seas, enam uudiskünnist ei ületa. See leiab kajastust veel mõnes äriühinguid asutada aitavas portaalis, mis kommenteerib neile soodsat tulemust nii:
Selgemalt hea maksusüsteemi eeliseid maksumaksja seisukohast sõnastada on raske, kuid maksude otsustavus sisulise majandustegevuse asukoha valikul on siin ilmselt üle hinnatud.
ELUS, väljaspool majandussuhteid, on ahnus kõrkuse järel teine surmapatt, mida vist ka turumajandus vooruseks ei muuda. Samas on see meie heaolu edenemiseks siiski vajalik. Nii et siinkohal minu lugupidamine ettevõtjatele. Institutsioonide ehk seadustatud ja seadustamata reeglite ja kommete asi on hoolitseda, et see kanaliseeruks „nähtamatu käe“ suunamisel üldiseks ka hüvanguks. Kui need seda ei tee, siis toidab omakasu taotlemine vaid taotlejat ennast ja pahatihti teiste arvelt.
Edetabelit lähemalt uurides selgub, et OECD riikide esimesse kümnesse mahub meile lisaks ka Ungari, samas kui tagumisse kümnesse jäävad Iirimaa, Taani ja Poola. Viimase majanduskasv on alates aastast 2004 ehk ELiga liitumisest olnud EL kiireim ja see on (meie jaoks kadestamisväärselt) endaga kaasa tõmmanud ka Leedu. Soomlaste õnnetunne lõunanaabritele miskipärast külge ei hakka.
Nii siis küsivadki skeptikud, et milliste eluliselt oluliste näitajatega see edetabelikoht korreleerub. Esimesena tuleb meelde inimese õnn, mille seos maksusüsteemi konkurentsivõimega on järgneva pildi põhjal olematu. Lohutust pakub meile ehk see, et Balatoni ääres elavad soomeugrilased on meist veelgi õnnetumad.
Õnn on muidugi üks segane ja raskesti seletatav nähtus, kuid järgmine pilt näitab, et sõltumata tema definitsioonist on õnnelikumad need rahvad, kus õnn jaotub ühiskonnas ühtlasemalt. Õnn ei peitu muidugi rahas, kuid maksusüsteemil on tulujaotuses mängida siiski mõningane roll.
Kuid mida siis ikkagi see konkurentsivõime indeks näitab?
Lühidalt kirjeldab ta riigi maksusüsteemi majandusliku efektiivsuse ehk investeeringute ja ettevõtluse atraktiivsuse seisukohast. Igati õilis eesmärk ja investeeringute osakaal Eesti majanduses on tõesti olnud ajalooliselt silmapaistev.
Kuid kas head asja võib teinekord olla liiga palju? Taas tõdetakse, et meie hinnatase on Euroopa tipus. Kaubanduskeskuste rohkus ja uhkus on meie õnn ja õnnetus.
Veidi vulgaarsemalt väljendudes hindab TF indeks riigi maksusüsteemi just kapitalisti ja mitte proletaarlase mätta otsast. Suures ja pikas plaanis peaks küll tõhus maksusüsteem mõjutama kiirema majandusarengu kaudu ka tavakodanikku ja enamasti nii ongi.
Kokkuvõttes kinnitab meie kõikumatu poodiumikoht varasemat teadmist, mida ettevõtjad harva kõva häälega välja ütlevad, kuigi leidub ka erandeid. Lapsesuu ei valeta…
Postitused
