TILK 1
Kodulaenuomanikud maksid 2008 pangale intresse u 5,6 mld kr. Kui sellest maha arvata mullused eluasemelaenu intresside tulumaksutagastused, siis tuli arvestuslikult ise maksta 5 mld kr. Tänu liiga aktiivsele laenamisele (üle gloobuse) õnnestub kodulaenuomanikel 2010 maksta pangale intresse vaid 2 mld kr ehk 3 mld kr vähem kui alles äsja. Intresside tulumaksutagastus muudaks seda summat veel vaid u 0,2 mld kr võrra.
Nii et 3 mld kr aastas kinkis laenajatele finantskriis, aga sellest on vähe, riik andku ikka oma 0,2 mld veel, sest „…tulumaksutagastuse tühistamine lööks valusalt tuhandeid Eesti peresid ... see on … ebamoraalne … ebaõige … ebamajanduslik … ”.
Kodulaenuomanikel on kaitseingliga vedanud. Loodetavasti kaitseb ingel neid ka kardetava majandustõusu eest, mis intressimäära ja -makseid kergitab keskpikas perspektiivis kiiremini, kui likvideerib töötust.
TILK 2
Püüab joodik kuldkalakese, see lubab täita kolm soovi, joodik soovib: järvetäis viina, mõtleb – soovib: meretäis viina, mõtleb kaua ja soovib pool pudelit veel.
5. veebr 2010
Aeg kaotada üks maksuvabastus
Eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastuse kaotamise plaan tekitab laenajates mõistetavat pahameelt. Paradoksaalselt tundub aga just praegu olevat inimlikult sobiv aeg selle maksuvabastuse suhteliselt valutuks kaotamiseks.
...
Sisuliselt kuulub sedasorti eluasemetoetus siiski sotsiaalpoliitika valdkonda ning vastavas kontekstis tuleb seda ka hinnata. Vaba eluasemeturu tingimustes oleks loogiline, et riik toetab neid, kes mingitel põhjustel ei ole ise võimelised turutingimustel endale inimväärset eluaset muretsema. Riikliku sekkumise peamiseks põhjuseks oleks seega turutõrge, mis raskendab vähemkindlustatud elanikel realiseerida Euroopa sotsiaalhartas sätestatud «õigust eluasemele».
Seda sotsiaalpoliitilist eesmärki antud maksuvabastus kahjuks ei täida, pigem vastupidi. 2009. aastal tagastati 2008. aasta eest tulumaksu 590 miljonit krooni ning kaks kolmandikku sellest summast läks täiskasvanud elanikkonna jõukamale viiendikule.
...
Laenaja jaoks ei tohiks olla sisuliselt oluline, kas intressikoormust vähendab kohalik maksupoliitika või eurotsooni rahapoliitika. Globaalne majanduskriis on mänginud meile kätte soodsa hetke kaotada see sotsiaalselt põhjendamatu ja kulukas maksumeede kiiresti, aga samas võimalikult valutult. Ühtlasi parandaks see riigieelarvelisi võimalusi tegeleda pakiliste päevaprobleemidega, nagu töötus ja kodutus.
Täisversioon: Postimees 5.2.2010
...
Sisuliselt kuulub sedasorti eluasemetoetus siiski sotsiaalpoliitika valdkonda ning vastavas kontekstis tuleb seda ka hinnata. Vaba eluasemeturu tingimustes oleks loogiline, et riik toetab neid, kes mingitel põhjustel ei ole ise võimelised turutingimustel endale inimväärset eluaset muretsema. Riikliku sekkumise peamiseks põhjuseks oleks seega turutõrge, mis raskendab vähemkindlustatud elanikel realiseerida Euroopa sotsiaalhartas sätestatud «õigust eluasemele».
Seda sotsiaalpoliitilist eesmärki antud maksuvabastus kahjuks ei täida, pigem vastupidi. 2009. aastal tagastati 2008. aasta eest tulumaksu 590 miljonit krooni ning kaks kolmandikku sellest summast läks täiskasvanud elanikkonna jõukamale viiendikule.
...
Laenaja jaoks ei tohiks olla sisuliselt oluline, kas intressikoormust vähendab kohalik maksupoliitika või eurotsooni rahapoliitika. Globaalne majanduskriis on mänginud meile kätte soodsa hetke kaotada see sotsiaalselt põhjendamatu ja kulukas maksumeede kiiresti, aga samas võimalikult valutult. Ühtlasi parandaks see riigieelarvelisi võimalusi tegeleda pakiliste päevaprobleemidega, nagu töötus ja kodutus.
Täisversioon: Postimees 5.2.2010
25. jaan 2010
Kõrgema teenija palk
Palka, nii nagu muidki rahaliselt mõõdetavaid suurusi, võib hinnata suhteliselt ja absoluutselt. Absoluutskaalas on raha alati vähe, suhteliselt aga sõltub kõik hindaja klassipositsioonist.
Nagu allolevalt pildilt näha, on riigikoguja palk riigi keskmise suhtes ajas tugevasti kõikunud ja teeb seda ka edaspidi. (Seevastu euro suhtes on nii riigikoguja kui -alama palk olnud ka seni seotud muutumatu kursiga.)
Jooned graafikul näitavad kõige lihtsama riigikoguja aastakeskmise palga suhet (ilma kuluhüvitisteta) riigi keskmisega SAMAL aastal. (Võrreldavuse huvides on arvestatud asjaolu, et riigikoguja palk muutub alates aprillist.) Sinine joon näitab suhte arengut praeguse indeksi mõjul ja punane uue indeksi järgi. Sinine ja punane taust tähistavad riigikogu praegust ja järgmist koosseisu. Sinine ja punane ring/ketas näitavad palkade suhet nelja aasta keskmisena ehk kogu valitsemisperioodi jooksul, tasandades aastased kõikumised.
Rumal küsimus: kas riigikoguja palk õnnestus „lahti siduda keskmisest palgast” ning kas õnnestus „lähtuda sellest, et säiliksid olemasolevad palgad”, nagu seaduse eesmärk oli?
Nagu allolevalt pildilt näha, on riigikoguja palk riigi keskmise suhtes ajas tugevasti kõikunud ja teeb seda ka edaspidi. (Seevastu euro suhtes on nii riigikoguja kui -alama palk olnud ka seni seotud muutumatu kursiga.)
Jooned graafikul näitavad kõige lihtsama riigikoguja aastakeskmise palga suhet (ilma kuluhüvitisteta) riigi keskmisega SAMAL aastal. (Võrreldavuse huvides on arvestatud asjaolu, et riigikoguja palk muutub alates aprillist.) Sinine joon näitab suhte arengut praeguse indeksi mõjul ja punane uue indeksi järgi. Sinine ja punane taust tähistavad riigikogu praegust ja järgmist koosseisu. Sinine ja punane ring/ketas näitavad palkade suhet nelja aasta keskmisena ehk kogu valitsemisperioodi jooksul, tasandades aastased kõikumised.
Rumal küsimus: kas riigikoguja palk õnnestus „lahti siduda keskmisest palgast” ning kas õnnestus „lähtuda sellest, et säiliksid olemasolevad palgad”, nagu seaduse eesmärk oli?
Chicagos majandusmõte endiselt klaar
Vastupidiselt ühtede kartustele ja teiste lootustele on kuulujutud kapitalismi surmast tugevasti liialdatud. Vaatamata pööristormile ja udule üldises majandusruumis on Chicagos mõtted endiselt klaarid.
Selles veenudus üks The New Yorkeri ajakirjanik, kui külastas „parempoolse” majandusmõtte kantsi ja intervjueeris ellujäänuid: Fama, Cochrane, Becker, Heckman, Murphy, Posner... (Friedman ja Stigler on surnud ja Coase juba vana, neile vaid viidatakse.) Väga hariv lugemine.
John Cassidy, Letter from Chicago, „After the Blowup”
Ajakirjaniku jutt on tasuline kuid intervjuude transkriptid on tasuta ja ilmselt väärtuslikumad (arusaamatu majandusloogika!).
KUI intervjueeritavad OLEKSID vestelnud ühises ringis, OLEKS jutt kujunenud EHK selliseks:
Ajakirjanik: What about the efficient-market hypothesis and the idea that speculative bubbles are very rare or might not even exist? Is this the Chicago view?
Murphy: I think we believe that prices can depart from economic reality. The problem is you cannot see it in advance.
Becker: Friedman said there are phenomena that are hard to explain without thinking it’s a bubble.
Fama (selle kriisi ajal kõige rohkem kottida saanud Chicago mees, efektiivsete finantsturgude apoloog): I don’t even know what a bubble means.
Cochrane: I think most people mean by a „bubble” just, „Prices were high and I wish I sold yesterday.”
M.A.: Ma ei saa üldse aru kogu hinnamulli probleemist! Kapitalismi sisu ja ülim esmärk on ju ometi kapitalisti vara e kapitali väärtuse kasvatamine ja kui see kasvab mõnikord kiiremini, kui kõige optimistlikumas unenäos, siis ainult sellises mullis ma elada tahaksingi.
Selles veenudus üks The New Yorkeri ajakirjanik, kui külastas „parempoolse” majandusmõtte kantsi ja intervjueeris ellujäänuid: Fama, Cochrane, Becker, Heckman, Murphy, Posner... (Friedman ja Stigler on surnud ja Coase juba vana, neile vaid viidatakse.) Väga hariv lugemine.
John Cassidy, Letter from Chicago, „After the Blowup”
Ajakirjaniku jutt on tasuline kuid intervjuude transkriptid on tasuta ja ilmselt väärtuslikumad (arusaamatu majandusloogika!).
KUI intervjueeritavad OLEKSID vestelnud ühises ringis, OLEKS jutt kujunenud EHK selliseks:
Ajakirjanik: What about the efficient-market hypothesis and the idea that speculative bubbles are very rare or might not even exist? Is this the Chicago view?
Murphy: I think we believe that prices can depart from economic reality. The problem is you cannot see it in advance.
Becker: Friedman said there are phenomena that are hard to explain without thinking it’s a bubble.
Fama (selle kriisi ajal kõige rohkem kottida saanud Chicago mees, efektiivsete finantsturgude apoloog): I don’t even know what a bubble means.
Cochrane: I think most people mean by a „bubble” just, „Prices were high and I wish I sold yesterday.”
M.A.: Ma ei saa üldse aru kogu hinnamulli probleemist! Kapitalismi sisu ja ülim esmärk on ju ometi kapitalisti vara e kapitali väärtuse kasvatamine ja kui see kasvab mõnikord kiiremini, kui kõige optimistlikumas unenäos, siis ainult sellises mullis ma elada tahaksingi.
15. jaan 2010
Tööturu nädala kokkuvõte
Kolmapäev: Töötukassa teatab, et selle aasta eelarve on tugevas ülejäägis (330 000 000 kr).
Reede: Töötukassa teatab, et töötute lisandumine tegi sel nädalal kümne kuu rekordi (3008 uut).
1946 (nädalapäev täpsustamisel): USA kongress võtab vastu „Full Employment Act’i”, mis kohustab föderaalvõime tagama täishõive, suurendab miinimumpalka, parandab sotsiaal- ja töötuskindlustust ning eluasemetoetusi. Töösturid kuulutavad seaduse sotsialistlikuks ning vaba ettevõtlust piiravaks, mistõttu algversiooni kärbitakse tugevasti.
Seaduse vaevalist sündi analüüsiti 1950 umbes nii:
Selle juured ulatuvad inimkonna süngesse ja käänulisse minevikku, kust kostuvad kauged appikarjed majandusliku ebakindluse hirmus. Mure tööpuuduse pärast on moodne versioon vanast palvest „Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev”. Et see palve on tänapäeval suunatud Washingtoni, Londonisse ja Moskvasse ei tähenda midagi muud, kui et inimkond on muutnud oma meelt Jumala ja valitsuse suhtelise kompetentsi osas tegeleda põletavate majandusprobleemidega.
Reede: Töötukassa teatab, et töötute lisandumine tegi sel nädalal kümne kuu rekordi (3008 uut).
1946 (nädalapäev täpsustamisel): USA kongress võtab vastu „Full Employment Act’i”, mis kohustab föderaalvõime tagama täishõive, suurendab miinimumpalka, parandab sotsiaal- ja töötuskindlustust ning eluasemetoetusi. Töösturid kuulutavad seaduse sotsialistlikuks ning vaba ettevõtlust piiravaks, mistõttu algversiooni kärbitakse tugevasti.
Seaduse vaevalist sündi analüüsiti 1950 umbes nii:
Selle juured ulatuvad inimkonna süngesse ja käänulisse minevikku, kust kostuvad kauged appikarjed majandusliku ebakindluse hirmus. Mure tööpuuduse pärast on moodne versioon vanast palvest „Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev”. Et see palve on tänapäeval suunatud Washingtoni, Londonisse ja Moskvasse ei tähenda midagi muud, kui et inimkond on muutnud oma meelt Jumala ja valitsuse suhtelise kompetentsi osas tegeleda põletavate majandusprobleemidega.
10. jaan 2010
Nagu kolm tilka vett (majandus- ja sotsiaalpoliitika)
TILK 1
„...valitsusel ei ole kavas esmatasandi arstiabi teha kättesaadavaks kõigile inimestele.”
„Kõige parem sotsiaalpoliitika on tugev majanduspoliitika.”
Eesti vabariik (EL?), 2010 (EPL 20.01.2010)
TILK 2
„Arbeit macht frei.”
Weimari vabariik (liberaalne, demokraatlik), 1928...
(tööpuuduse vähendamise programmide toetuseks)
TILK 3
„Kes ei tööta, see ei söö.”
Kuldne Trio, Eesti vabariik (nõukogude sotsialistlik), 198x
„...valitsusel ei ole kavas esmatasandi arstiabi teha kättesaadavaks kõigile inimestele.”
„Kõige parem sotsiaalpoliitika on tugev majanduspoliitika.”
Eesti vabariik (EL?), 2010 (EPL 20.01.2010)
TILK 2
„Arbeit macht frei.”
Weimari vabariik (liberaalne, demokraatlik), 1928...
(tööpuuduse vähendamise programmide toetuseks)
TILK 3
„Kes ei tööta, see ei söö.”
Kuldne Trio, Eesti vabariik (nõukogude sotsialistlik), 198x
20. dets 2009
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
