14. juuni 2010

Looduse ja inimese looming

[FT/ÄP 14.6.2010] Euroopa Liidu president süüdistab finantsturge majandusraskustele ülereageerimises ning selles, et turud lasevad endid liiga tugevasti kuulujuttudest ja eelarvamustest mõjutada.

Kust jookseb piir looduse ja inimese tehtud seaduste vahel? Majandusagentide turukäitumine läheb ilmselt loodusseaduste alla, kuna tugineb vaheldumisi inimlikul lootusel ja hirmul, mida kontrollivad valdavalt ürgsed jõud. Öelda, et turud reageerivad üle on sama, mis väita, et ümber kukkunud kristallpokaal purunes, kuna Maa gravitatsioonijõud „reageeris üle”. See ei võtnud arvesse asjaolu, et tegelikult polnud pokaali purustamine inimese eesmärk.

„Kui aga vaadata asja pikemas perspektiivis, siis karistavad turud ju tegelikult halba poliitikat. Kohati küll ebaproportsionaalselt ja üleliia, lähtuvalt kuulujuttudest ja eelarvamustest.”

Esialgu tundub, et turud on igal juhul karistanud noori tööotsijaid ning vähema haridusega mehi. Võib muidugi öelda, et see on halva poliitika valijate karistamine ja seega igati õigustatud, poliitikud täidavad ju kõigest valijate tahet. Raske rahaga päästetud finantssektor aga naudib jälle boonuseid, mida turu- ja regulatsioonide kombinatsioon kenasti võimaldab.

Enamikule meist ei meeldi, kui turud ülekäte lähevad... ”

Turukäitumine on antud jumalast, turustiihia jahutamine on meie valik. Esimesse võib sekkuda palvetamise, teise majanduspoliitikaga. Pole vist loota, et turud tulevikus ennast paremini üleval peavad.

5. juuni 2010

„Puhas hullumeelsus“ ehk majandusmudeli analüüs 18 krooniga

„Puhas hullumeelsus“ oleks Eesti majandusmudeli muutmine! Seda meelt on paljude rõõmuks üks rootsipärase nimega Soome–Inglise–Eesti ärimees, kes ei jõua meie asjade seisu ära kiita. Kuna tegu on mehega otse investeerimispanganduse mekast (London City Tallinna kolimise projekt on takerdunud sotsmaksu lae puudumise taha), siis tasub asja võtta tõsiselt. Allpool mõned valitud palad kommentaaridega, mis tegelikult on liigsed. (Täisversioon intervjuust EPL 5.6.2010)

Mida uut me enda kohta teada saame? Mitte palju, aga kinnitus valitud tee ainuõigsusele kergitab ikka enesehinnangut.

– Küsimus: Te ei jaga seisukohta, et on vaja majandusmudelit muuta? "Need hoiakud on lapsikud."

– "Eestil läheb väga hästi… järgmise viie–kümne aasta jooksul on Eestil potentsiaali olla majanduskasvult kõige edukam ELi riik." – Loodetavasti kohendavad IMF, ECOM, EP jne oma prognoose selle järgi. RM teeb seda juba lähiajal.

– Küsimus: Savisaar kirjutab blogis, et tööpuuduse vastu võitlemiseks on vaja vastu võtta töökohtade loomise seadus. "See on majanduslik kirjaoskamatus." – Arusaamatu, kuidas USA oma Full Employment Actiga (1946) siiamaani maailma juhtivat turumajandusjõudu on suutnud näidelda. See nimelt paneb föderaalvõimudele kohustuse tagada riigis täishõive. Vastu võeti Suure Depressiooni tulemusena ja tugevdati 70ndate majanduskriisis ülikõrge (9%) tööpuuduse ajel.

– Küsimus: kuidas (välis)investorid praegu Eestile vaatavad? "Neile meeldib see, mida nad Eestis näevad… Kõige rumalam asi oleks hakata järsku muutma süsteemi, mida haritud ja äris aktiivsed inimesed imetlevad." – Nimepidi kedagi ei nimetata aga me elaks imetlusväärses paradiisis, kui kõik Eesti inimesed saaksid lõpuks ära haritud ja äris aktiivseks.

– "Kui Eesti muudab oma süsteemi, siis ärimehed nagu mina… Mul pole enam mingit põhjust Eestisse investeerida. Mitte minigit." – Õnneks pole süsteemi imetlusväärsuse ümberhindamist karta, nii et Jokke jääb meiega.

– ??? "Eesti on saanud palju positiivset kajastust. Ühesugune tulumaks, dividendide tulumaksuvabastus, sõbralik ärikeskkond, uus paindlik tööturuseadus… Eestis pole liiga kallis inimestest vabaneda." – Näe lapsesuud, lobises välja, et isegi dividendid on meil maksuvabad, meie arvasime, et ainult kasumid. (Ehk on siiski lapsus linguae.)

– "Soovitus on ikka sama: maksustage tarbimist, mitte äri või töötegemist. Käibemaks, aktsiisid…" – Jumal tänatud, seda me teeme, enam kui keegi teine, siililegi selge, et tarbimine on kaheksas surmapatt, sõltumata tarbitavast kogusest.

– "Ausalt öeldes ei saa ma tihti aru ka kõikvõimalikest teadustest, mis uurivad asju…" – Tõepoolest, teadused on tülikad, küsimusi enamasti rohkem kui vastuseid ja küsimused pahatihti nii ebamugavad, et tekib kiusatus küsijast vabaneda. Mõnikord vabanemine õnnestub, aga ignoreeritud küsimused kerkivad ikka ja jälle pinnale. Ühesõnaga lõputu jama vähemalt nende (sotsiaal)teadustega. (Autor vabandab tsitaadi kontekstist välja rebimise eest.)


Kõik on klaar, aga … riik on parajasti kulutamas kuuekohalist summat meie "mitteklassikalise" etteõvõtete tulumaksusüsteemi teaduslikuks hindamiseks ning tulumaks on vaid üks element majandusmudelis. Samas on tervikanalüüs saadaval Päevalehe hinnaga...

Igal juhul jõudu Jokkele! Ilma temata oleks meil maksupõrgu (Glikmani meelest juba on) e "Skandinaavia vilets koopia" (Jokke meelest õnneks veel pole).


PS
Üks asjalik soovitus ka: "õppige reaalaineid"

8. märts 2010

Majanduskriis avab naistele uued võimalused

See oli napilt kolm kuud tagasi, kui Nobeli majanduspreemia anti esmakordselt lõpuks ometi ka naisterahvale (Elinor Ostrom). (Esimese Nobeli majanduspreemia sai teadupärast tuntuim Eesti meesmajandusteadlane Ragnar Nurkse; SIRP 5.10.07.)

Asja on muidugi uuritud, et miks naised (majandus)teaduses nii alaesindatud on. Ühe versiooni on esitanud eluaeg poliitilise ebakorrektsusega hiilanud Larry Summers – kunagine USA rahandusminister, Harvardi ülikooli president ja praegune Obama majandusnõunike brigadir, ilmselt parima majandusteoreetilise lastetoaga ökonomist maailmas.

Tema (teaduslikul) väitel on üheks põhjuseks meeste intelligentsi/fantaasia suurem varieeruvus. Seetõttu on maailma parimad, aga ka halvimad majandusteadlased mehed, naised aga on keskel ja keskmikele tunnustust ei jagu.

Kuna eelnev seletus on mõningases vastuolus empiirilise kogemusega naiste käitumise ettearvatavusest, siis pakun omalt poolt välja naiste jaoks lootustandva hüpoteesi.

Viimaste aastakümnete peavooluökonoomika on tuginenud ratsionaalsete, külmavereliselt oma kasulikkust maksimeerivate majandusagentide käitumise matemaatilisel modelleerimisel. Ja loomulikult olid sedasorti mudelite parimad konstruktorid ratsionaalsed mehed. Kõigile (peale nende endi) on tänaseks selge, kus on selliste mudelite õige koht.

Minu väide on järgmine. Kuna iga leibkonna tarbimiskäitumise kujunemisel on naistel meestega võrreldes määramatult suurem roll, siis mis muu kui naise intuitsioon, loogika, empaatia jne. saab anda elulähedase seletuse tarbimisele kui suurimale SKP komponendile ja majanduse vedurile.

Kuna pole loota ega karta, et naiste majanduslik käitumine muutuks tulevikus meesökonomistidele arusaadavamaks/ratsionaalsemaks, siis ennustan lähiajal naismajandusteaduse jõulist pealetungi. Kui majandusagentide otsuseid pääsevad modelleerima ja prognoosima tegelikud niiditõmbajad ise, peaks ka majandustsüklite probleem olema lahendatud.

Soovin edu, võimaluste aken on naistele valla!

4. märts 2010

Vahelduseks viie optimistlikuma hulgas


Allikas: EC, DG ECFIN, Business and Consumer Survey Results, Feb 2010

Pilt näitab tarbijate kindlustunde indikaatori erinevust (veebruaris 2010) oma ajaloolisest keskmisest (alates 1995) ja nagu näha, pole lootus Maarjamaalt kuhugi kadunud. Suhteliselt kõrget skoori võib ehk osaliselt põhjendada madala ajaloolise keskmisega, kuigi orjaaeg keskmist ei mõjuta.

See pilt tekitab siiski vastakaid tundeid, sest kuulumist Põhjamaade hulka on siinmail vaheldumisi nii kardetud kui ihaldatud. Esimest maksuõprgu pärast ja teist seetõttu, et inimesed seal põrgus miskipärast end päris hästi tunnevad.

Kuidas saavad edetabeli esiviisikust neli riiki mitte kuuluda eurotsooni, jääb arusaamatuks.

21. veebr 2010

Sots.maksu lagi asub tulumaksu keldris

Läinud nädalal käidi taas kord välja ahvatlev idee kehtestada sotsiaalmaksule lagi. Paraku jäi see väärt plaan ilma suurema vastukajata – ei töötuid, töötajaid, tööandjaid ega ajakirjandust ei suutnud see ettepanek erutada. Kahju, sedavõrd kapitaalne maksureform vääriks laiemat tähelepanu.

Häda on muidugi selles, et sots.maks on palgasaajate klassile üks kauge nähtus. Ja asjast huvitatud ettevõtjad on ühiskonnas vähemuses. Mida teha, et diskussiooni laiemale põhjale viia?

Pakun ennast korrates välja sisult sama ettepaneku veidi teises vormis: sots.maksu lae asemel kehtestada samast ülempiirist alates tulumaksumäär –12% (
miinus kaksteist protsenti, sest 21–33=–12 ja maksubaas on sama). Sots.maks aga jätta rahule. Mõju nii riigile kui tööjõukuludele ehk tööandjale/töövõtjale on vähemalt pikas plaanis sama, arvuta kuidas tahad. Elevust ühiskonnas ja ajakirjanduses aga tekitaks negatiivne tulumaks (tuluskaala ülemises otsas!) ilmselt rohkem.

Negatiivne tulumaks pole küll midagi uut, ka Milton Friedman soovitas seda, kuid siiski madalapalgalistele minimaalse toimetuleku kindlustamiseks.

12. veebr 2010

Nagu kaks tilka vett (nõudluskriisis)

TILK 1
Kõige parem sotsiaalpoliitika on tugev majanduspoliitika.
peaminister, EV, 2010

TILK 2
Kõige parem majanduspoliitika on tugev sotsiaalpoliitika.
peaökonomist, IMF, 2010

Ettevaatust, ideed on liikvel

Taas on liikvel stagneerunud Lääne vasakintellektuaalide murelikud heietused sotsiaalse heaolu ideoloogia (sotsiaaldemokraatia) murenemisest. Oma mõtete toetuseks tsiteeritakse klassikuid:
„Mõte ühiskonnast, mida hoiaksid koos vaid rahalistest huvidest tärkavad suhted ja tunded, on olemuslikult vastik.”

John Stuart Mill, The Principles of Political Economy, 1848

„Kalduvus imetleda ning peaaegu jumaldada rikkaid ja võimukaid ning põlastada või vähemasti jätta enda hooleks vaesed ning kehvades tingimustes elavad inimesed (…) see on meie moraalsete tunnete korrumpeerumise suur ja kõige universaalsem põhjus.”

Adam Smith, The Theory of Moral Sentiments, 1759
Kui A. Smith oleks teadnud, et mõnes maakera kolkas tõlgitakse vaid tema Rahvaste rikkus ja The Theory of Moral Sentiments vaikitakse väheseks, siis oleks ta need kaks oopust ühtede kaante vahel üllitanud. Kiputakse unustama, et Smithi majandusõpetust tuleb lugeda tema moraalifilosoofia kontekstis.

Mis elab ja mis on surnud sotsiaaldemokraatias?
Tony Judt
Sotsiaaldemokraatia jätkusuutlikkusest
Marju Lauristin