Kas võlg on võõra oma ehk ametnikueetika lühikursus viie minutiga

Eesti vanasõnameistrid olid nagu kahe käega ökonomistid – ühest küljest on nii, aga teisest naa. Sobiva rahvatarkuse leiab igale seisukohale. Meie vastutustundliku rahandusega riigis on üldiselt arvatud, et „võlg on võõra oma“, aga Iisaku kandis teatakse, et „vana võlg on selge raharaisk“. Nii et nii ja naa.

Elu võib sõltumata võimust ka ametnikule pakkuda keerulisi valikuid. Esimeses järjekorras on siis abiks põhiseadus, põhimäärus ja ametijuhend. Kui aga neist jääb väheks, aitab RMi kodulehel olev Ametniku eetikakoodeks, mida tänasel mitmekesisuse päeval on sobilik meenutada ja mida RMi ametnikud peaksid teadma une pealt.

Millal viimati lugesid? Seal on ka naabrivalvekohustus: „ametnik juhib tähelepanu, kui ta märkab kolleegi ebaeetilist /…/ tegevust. /…/ Olukorra lahendus võib seisneda kolleegile nõu andmises, /…/ või uurimisorganite teavitamises.“

Kõige tähtsam mõte koodeksis kõlab nii: „ametnik teostab avalikku võimu ainult avalikes huvides“. Avalikku huvi on algupärases, ühele lehele mahtuvas Ivar Tallo koostatud eetikakoodeksis mainitud kolm ja praegu kehtivas 17 leheküljelises seitse korda. Selle laia ja sügava mõiste definitsioon pole aga ohtratele lehekülgedele mahtunud, mistõttu tuleb see igal ametnikul endal nagu pühakirja tõlgendades ise kujundada.

Ehk aitavad järgnevad dialektilised nopped selles töös, kes une pealt ei tea …

Ühest küljest ütleb koodeks …

• Ametnik peab lähtuma valijatelt mandaadi saanud poliitikute õiguspäraselt väljendatud tahtest ja kehtivatest õigusaktidest;
• Ametniku ekspertteadmine on piiritletud poliitilise tahtega ning tegelikkuses ei pruugi need ühtida;
• Pärast avaliku debati toimumist ja otsuse vastuvõtmist riigikogus või valitsuses on ametniku esmane ülesanne viia õiguspärane otsus ellu …;
• Ametnik peab jätma oma töös isiklikud poliitilised eelistused tagaplaanile ja lähtuma talle väljendatud õiguspärasest poliitilisest tahtest.

Teisest küljest aga …

• Ametnik võib tööalastes küsimustes avaldada isiklikku arvamus, tehes seda vastutustundlikult, argumenteeritul;
• Ametnik tegutseb oma töövaldkonna parimatest teadmistest ja oskustest lähtuvalt;
• Ametniku tegevus on suunatud rahva teenimisele;
• Ametniku kohustus on leida tasakaal erinevate arvamuste ja huvide vahel; kui ristuvad poliitiline tahe, ekspertteadmine, ametkondlikud suunised, avalik arvamus ja isiklikud eelistused, tuleb tegevust ja otsuseid analüüsida avalikku huvi ja õiguspärasust arvestades;
• Ametnik on ühelt poolt teenistuses erialaeksperdina...
• Asutused peaksid poliitikate ja õigusaktide väljatöötamise etapis soosima erialase ekspertarvamuse argumenteeritud väljendamist ja kajastamist avalikkuses. See on vajalik, et rikastada avalikku debatti ning seda isegi juhul, kui ametniku ekspertarvamus erineb poliitilistest eesmärkidest;
• Näiteks olulist mõju omavate reformide ettevalmistamisel, kui need on avatud avalikuks debatiks, tuleks valdkonda hästi tundva ametniku ekspertarvamuse avaldamist meedia kaudu soosida ka juhul, kui see erineb reformi algatanud ministri arvamusest;
• Tähtsal kohal on avatud organisatsioonikultuuri kujundamine, mis tähendab muuhulgas arutelude soodustamist;
• Ametnik on valdkonna ekspert, kes tugineb tööülesannete täitmisel parimatele teadmistele, on huvitatud erialasest enesetäiendamisest;
• Ametialane enesetäiendamine toimub töö ajast riigi arvel…;
• Ametnikel on kohustus uute poliitikate väljatöötamisel edastada tasakaalustatud ning objektiivset informatsiooni;
• Ametnik on oma tegevuses uuendusmeelne.
   

Valitsus, vabadus ja terve mõistus

Raha(ndus)ministeeriumi juubelikonverentsi ajaloolised aukülalised ei varjanud oma muret riigi pealetungi pärast üldiselt ja „neoliberaalse ideoloogia“ taandumise pärast rahandusministeeriumi ametnikkonnas spetsiifiliselt. See mure on levinud laiemalt, ka õiguskantsler kurdab, et kõikvõimalikke regulatsioone on liiga palju: „Põhimõtteliselt on Eestis võimalik peaaegu kõiki millegi eest karistada.“ Õnneks on ettevõtlikud inimesed asutanud riigi reformimiseks sihtasutuse, elame–näeme.

Ilmselt kadestavad eelpool mainitud tegelased Milton Friedmani, kes oma klaaride mõttekäikude ja säravate oraatorivõimetega on väljendanud sarnaseid seisukohti löövamalt kui kõik ülejäänud liberaalid kokku. Muu hulgas 25 aastat tagasi Hoover Institutionis (mittevasakpoolne mõttekoda) peetud kõnes „Why government is the problem“. Ilma küsimärgita, kuna vastused on teada. 

Vastavalt pealkirjale näitab Friedman veenvalt, kuidas kõigi Ühendriike vaevavate hädade põhjuseks on valitsus, mis küll soovib oma kodanikele pakkuda parimat, välja kukub aga nagu alati. Abraham Lincolni ideaalist „government of the people, by the people, for the people“ on saanud „government of the people, by the bureaucrats, including the legislators who have become bureaucrats, for the bureaucrats“.

Mõned näited: hariduskulutused on kolmekümne aastaga kolmekordistunud, kvaliteet aga käib alla; pereväärtused manduvad ja teismelised rasestuvad üha tihemini; õilsatel kaalutulustel kehtestatud üürihinnapiirangud viivad kodutuse ja kõrgete kinnisvarahindadeni; lokkava seadusetuse põhjuseks on liiga palju seadusi, kõiki neid ei jaksa keegi täita; jne. 

Friedman on veendunud, et turg on peaaegu kõiges parem kui riik ja selle näiteks toob ta liiklusummikud – erakätes autotööstus suudab kõik huvilised varustada autodega, aga riik ei saa kuidagi hakkama piisava teedevõrgu rajamisega. (2017 oli USAs müügil 275 erinevat automudelit, millest 38 olid verivärsked, nii et valikut tõesti on.) Katsu sa vastu vaielda. 

See kõne on kohustuslik õppematerjal kõigile riigiametnikele, kes siiralt usuvad, et nad tegutsevad avalikes huvides. Friedman tsiteerib seal üht oma sõpra: ühes asjas võid sa iga inimese osas kindel olla – ta seab oma isiklikud huvid sinu huvidest alati ettepoole. Tundub küüniline? Ka eestlane teab, et oma särk on ihule kõige lähemal. Huvitaval kombel eelnes kõnele 12 aastat katkematut vabariiklaste võimu Reaganist Bushini, nii et vana liberaal oli opositsioonis pea kogu establishmentiga. Eks seegi näitab mehe suurust. 

Friedmani terased mõttekäigud väärivad imetlust, ilma naljata, sest tema kirjeldatud (realiseerunud!) ohud on reaalsed. Kaasaegsed teadsid, et temaga vaielda ei olnud kerge. Lohutust annab riigiametnikule ehk see, et üks tema Chicago ülikooli aegne kolleeg ja (erinevalt Friedmanist) eurorahapiirkonna edusse uskunud majandusnobelist Robert Mundell oli ühel hetkel sunnitud tõdema: „Milton, the trouble with you is you lack common sense.

Pole halba ilma heata

Läinud nädalavahetusel tabas Eesti rahvamajandust valus kaotus – tööõnnetuse käigus amortiseerus pea täielikult väärtuslik tootmissisend F 430 (Pininfarina disain, punane, 430 hobujõudu). Õnneks on neid liiklusregistris arvel veel 50 tükki, kuid erinevalt sellest eksemplarist ei leia viiendik neist kasutust lisandväärtuse tootmise protsessis.

Viimasel ajal, tõttöelda juba tubli kümme aastat, kriisi algusest saadik, on lääneriikide majandusi vaevanud investeeringute nappus. Seetõttu oli F 430 jõudmine kohaliku ettevõtte masinaparki kaks nädalat tagasi teretulnud sündmus. Statistikud ja analüütikud lisasid selle rõõmuga Eesti majanduse tootmiskapitali olemisse. Saatuse tahtel jäi aga selle kõrgtehnoloogilise aparaadi panus tööviljakuse tõstmisse üürikeseks, mistõttu meie tänavune majanduskasv mullustesse kõrgustesse ei küüni. 

                            

Liikurit opereerinud transporditöötajad pääsesid õnnetusest kuuldavasti kriimustustega (tööohutuse nõuded olid täidetud), kuid ehk veenab see äpardus tööõnnetuskindlustuse vajalikkuses ka viimaseid skeptikuid. Nii et pole halba ilma heata. 

Lohutuseks võib veel tõdeda, et meie ettevõtete tootmispotentsiaal on viimasel ajal siiski mõnevõrra kosunud ja ettevõtlikud inimesed ei hangi tehniliselt ja esteetiliselt kõrgel tasemel jõuvankreid vaid lustisõitudeks. Nii leiab üha enam uusi neljarattaveolisi Audisid–Porschesid–bemareid kasutust puhtalt kaubavedudeks (kategooria N1). 

Paraku võib täheldada ka üht muret tekitavat trendi – kui veel mõned aastad tagasi läks kõigist uutest Harley-Davidsonidest ettevõtetele tootmissisenditeks kaks kolmandiku, siis tänavu teises kvartalis arvele võetud 34st isendist vaid pooled. See võib olla põhjuseks, miks minu eile tellitud pitsa saabus hilinemisega ja oli kohale jõudes külm.