Kodanik ja kodanik, palk ja palk

Jõulude ja valimiste eelõhtul pakub üks rahvasaadik kõigile kodanikupalka (EPL 29.10.2010):

„Kodanikupalk tähendab riigieelarve kaudu rahastatavat riiklikku sissetulekut, mida on õigus saada igal kodanikul, ilma et ta peaks tõendama, et ta kannatab puudust. Põhisissetulek peaks kindlustama elamiseks vajaliku ja võimaldama seeläbi ühiskonnast osasaamist. Kui suur see kodanikupalk olla võiks? 1259 krooni kuus (minimaalseks toimetulekuks vajalik summa). Kodanikupalk asendaks senised toimetuleku- ja lastetoetused … Kodanikupalk aitab vähendada vaesust. Seoses majanduskriisiga vaesus kiiresti süveneb. Tegu on probleemiga, mis vajab kohe lahendust.“

Komisjoni esimehena teenib rahvasaadik viiekordset vabariigi keskmist e 61 295 kr bruto, lisaks 10% ulatuses palgast kulutusi, mille tegemisel ei olevat olulisi juriidilisi ega moraalseid piiranguid. Oma ettepaneku kohaselt langeb koanikupalga alla ka rahvasaadik ise, seega oleks tema sissetulek jaanuaris 54 607 kr kuus puhtaana käteen (eeldusel, et kodanikupalk on maksustatav tulu). Ehk siis nelikümmend kolm (43) korda üle „minimaalseks toimetulekuks vajaliku“. (Vajadused on mõistagi erinevad, kuna käivad sissetulekutest alati mõnevõrra ees – see on loodusseadus ja majanduskasvu kindel vedur.)

Võib küsida, et kui suur peab olema kodaniku palk, et ta oskaks hinnata, kas 1259 kr kuus „kindlustab elamiseks vajaliku“? Minu palgast jääb adekvaatse hinnangu andmiseks väheks.

Nii et 1200 kr toimetulekutoetuse asemel 1259 kr kodanikupalka. Kui 5% lisa ei ole ehk ülemäära palju, siis „toimetulekuteotuse“ ristimine „kodanikupalgaks“ korvab kõik kuhjaga. See on nagu jõuluaegne küünal – tuba ei küta, aga hinge soojendab küll.

Igatahes – väike samm kodanikule, aga suur samm rahvasaadikule.