Jõulude ja valimiste eelõhtul pakub üks rahvasaadik kõigile kodanikupalka (EPL 29.10.2010):
„Kodanikupalk tähendab riigieelarve kaudu rahastatavat riiklikku sissetulekut, mida on õigus saada igal kodanikul, ilma et ta peaks tõendama, et ta kannatab puudust. Põhisissetulek peaks kindlustama elamiseks vajaliku ja võimaldama seeläbi ühiskonnast osasaamist. Kui suur see kodanikupalk olla võiks? 1259 krooni kuus (minimaalseks toimetulekuks vajalik summa). Kodanikupalk asendaks senised toimetuleku- ja lastetoetused … Kodanikupalk aitab vähendada vaesust. Seoses majanduskriisiga vaesus kiiresti süveneb. Tegu on probleemiga, mis vajab kohe lahendust.“
Komisjoni esimehena teenib rahvasaadik viiekordset vabariigi keskmist e 61 295 kr bruto, lisaks 10% ulatuses palgast kulutusi, mille tegemisel ei olevat olulisi juriidilisi ega moraalseid piiranguid. Oma ettepaneku kohaselt langeb koanikupalga alla ka rahvasaadik ise, seega oleks tema sissetulek jaanuaris 54 607 kr kuus puhtaana käteen (eeldusel, et kodanikupalk on maksustatav tulu). Ehk siis nelikümmend kolm (43) korda üle „minimaalseks toimetulekuks vajaliku“. (Vajadused on mõistagi erinevad, kuna käivad sissetulekutest alati mõnevõrra ees – see on loodusseadus ja majanduskasvu kindel vedur.)
Võib küsida, et kui suur peab olema kodaniku palk, et ta oskaks hinnata, kas 1259 kr kuus „kindlustab elamiseks vajaliku“? Minu palgast jääb adekvaatse hinnangu andmiseks väheks.
Nii et 1200 kr toimetulekutoetuse asemel 1259 kr kodanikupalka. Kui 5% lisa ei ole ehk ülemäära palju, siis „toimetulekuteotuse“ ristimine „kodanikupalgaks“ korvab kõik kuhjaga. See on nagu jõuluaegne küünal – tuba ei küta, aga hinge soojendab küll.
Igatahes – väike samm kodanikule, aga suur samm rahvasaadikule.
29. nov 2010
14. nov 2010
Kas Eesti areng on hädaohus?
Eelmisel nädalal Riigikogus taas kord arutluse all olnud astmelise tulumaksu eelnõu sai oodatult väärilise vastulöögi. Vastuargumente kuulates ei saanud kellelegi jääda kahtlust, et juba selle teema tõstatamine on naeruväärne ajaraisk ning Eesti arengu seisukohast lausa kuritegelik. „Amoraalne maksukirves halvab tulevase kasvu!“ Kõik on nii lihtne ja selge – sotsiaalmajanduslikud küsimused ongi lihtsad ja selged.
Seda kummastavam oli viimasest Sirbist lugeda Arengufondi majanduseksperdi omapoolset teemakäsitlust, tema enda sõnul „emotsioonideta“. Õnneks on Sirbi tiraaž mõttevabas Eestis vaid kolmandik sellest, mis stagnaajal, nii et sedapuhku ohtu riigi alustaladele pole.
PS
Teadupärast on astmelise maksusüsteemi haldamine arvutiteadusele endiselt suur väljakutse. Meie esimese vabariigi aegse 13 maksuastme haldamine õnnestus vaid tänu asjaolule, et seda tehti käsitsi.
Seda kummastavam oli viimasest Sirbist lugeda Arengufondi majanduseksperdi omapoolset teemakäsitlust, tema enda sõnul „emotsioonideta“. Õnneks on Sirbi tiraaž mõttevabas Eestis vaid kolmandik sellest, mis stagnaajal, nii et sedapuhku ohtu riigi alustaladele pole.
PS
Teadupärast on astmelise maksusüsteemi haldamine arvutiteadusele endiselt suur väljakutse. Meie esimese vabariigi aegse 13 maksuastme haldamine õnnestus vaid tänu asjaolule, et seda tehti käsitsi.
10. nov 2010
Kõhutäis kõige kõhnemale
Toimetulekupiiri osas oleme nüüd varsti seal, kus partei, valitsus ja opositsioon seda juba aastaid näha on tahtnud (1200 kr kuus). See summa peaks katma minimaalsed tarbimiskulutused toidule, riietusele, jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks (Sots.hoolekande seadus). Kuidas selle kõhutäiega siis nüüd on ehk mitu kalorit (per kõhn kõht ööpäevas) järgmisel aastal ette on nähtud?
Statistikaamet rehkendas (Eesti Toitumisteaduste Seltsi abiga) 2007. aastal elatusmiinimumi ja minimaalse toidukorvi maksumust ning leidis, et siis maksis minimaalne toidukorv 1031 krooni. 2011. aasta hindades teeb see vahepealset toidu kallinemist ja viimast inflatsiooniprognoosi arvestades u 1280 krooni. Selle raha eest peaks saama rahuldatud „täiskasvanud mittetöötava ja väheliikuva inimese energia ja mikrotoitainete vajaduse … tervisehäireid põhjustamata“. Selle korvi energiasisaldus on 2400 kcal.
Kuna toimetulekutoetusest tuleb katta ka „muid“ (mitteeluaseme)kulutusi, siis leiame 1200 kroonist toidule jääva osa. Kahes alumises kuludetsiilis moodustavad need „muud“ kulud LEU andmeil u 45% tarbimiskorvist ehk veidi väiksema osa kui kulutused toidule (jättes eluasemekulud, viina, suitsu ja palmisaared kõrvale). Seega 55% toimetulekutoetusest peaks jääma nälja kustutamiseks. Eelpool mainitud eeldusil jääb seega järgmisel aastal toimetulekutoetusest elaval esimesel pereliikmel kehakinnituseks 55% x 1200kr = 660kr, mis tagab tubli poole (660/1280=52%) minimaalselt ettenähtud kaloritest ehk 1250 kcal. Kui ka pere teine liige peaks toimetulekutoetusest elatuma, siis tema peab hakkama saama 1000 kcaloriga.
Optimistliku gurmaanina võib arutleda ka teistpidi – vähemalt esimene pereliige saab kere põhjendatud vajaduste järgi täis pargitud ning millelegi muule materiaalsele pole enam raha mõelda. Kahjuks on see ohtlik variant, sest täis kõht on töötule halb nõuandja.
Kuna sellel aastal õnnestub toimetulekutoetuse toidule jäävast osast esimesel pereliikmel katta vaid 44% minimaalsest kaloraažist, siis on progress täiesti olemas.
Igatahes – väike samm inimesele, aga suur samm riigile.
Statistikaamet rehkendas (Eesti Toitumisteaduste Seltsi abiga) 2007. aastal elatusmiinimumi ja minimaalse toidukorvi maksumust ning leidis, et siis maksis minimaalne toidukorv 1031 krooni. 2011. aasta hindades teeb see vahepealset toidu kallinemist ja viimast inflatsiooniprognoosi arvestades u 1280 krooni. Selle raha eest peaks saama rahuldatud „täiskasvanud mittetöötava ja väheliikuva inimese energia ja mikrotoitainete vajaduse … tervisehäireid põhjustamata“. Selle korvi energiasisaldus on 2400 kcal.
Kuna toimetulekutoetusest tuleb katta ka „muid“ (mitteeluaseme)kulutusi, siis leiame 1200 kroonist toidule jääva osa. Kahes alumises kuludetsiilis moodustavad need „muud“ kulud LEU andmeil u 45% tarbimiskorvist ehk veidi väiksema osa kui kulutused toidule (jättes eluasemekulud, viina, suitsu ja palmisaared kõrvale). Seega 55% toimetulekutoetusest peaks jääma nälja kustutamiseks. Eelpool mainitud eeldusil jääb seega järgmisel aastal toimetulekutoetusest elaval esimesel pereliikmel kehakinnituseks 55% x 1200kr = 660kr, mis tagab tubli poole (660/1280=52%) minimaalselt ettenähtud kaloritest ehk 1250 kcal. Kui ka pere teine liige peaks toimetulekutoetusest elatuma, siis tema peab hakkama saama 1000 kcaloriga.
Optimistliku gurmaanina võib arutleda ka teistpidi – vähemalt esimene pereliige saab kere põhjendatud vajaduste järgi täis pargitud ning millelegi muule materiaalsele pole enam raha mõelda. Kahjuks on see ohtlik variant, sest täis kõht on töötule halb nõuandja.
Kuna sellel aastal õnnestub toimetulekutoetuse toidule jäävast osast esimesel pereliikmel katta vaid 44% minimaalsest kaloraažist, siis on progress täiesti olemas.
Igatahes – väike samm inimesele, aga suur samm riigile.
28. okt 2010
Voltaire on meil jälle üpris surnud
Äsja tähistas üks osa Eesti ühiskonnast 40ne kirja 30ndat juubelit. Kui originaaltekstis vahetada „eesti keel“ tekstiga „vaba, kriitiline aga ratsionaalne majandusmõte“ ning „vägivald“ tekstiga „partei ja valitsuse poolne süvenev avalik põlgus ja stigmatiseerimine“, siis võiks kirja veelkord avaldada, lausa peaks, ja mitte meenutusena kaugetest pimedatest aegadest, vaid toetusena riigikontrolöri äsjasele appikarjele Riigikogus, mida sots.teadlased on juba ammu sosistanud.
Mida sellest järeldada? Ikka seda, et inimolemus jääb samaks ega sõltu parajasti lubatud parteide arvust – midagigi püsivat ja turvalist siin muutuvas ilmas. Aga kaevata pole sedapuhku kuhugi, ise tegime.
Igal juhul oleme suutnud end kindlalt kirjutada Euroopa selle millenniumi sotsiaalfilosoofia ja majandusmõtte ajalukku.
Mida sellest järeldada? Ikka seda, et inimolemus jääb samaks ega sõltu parajasti lubatud parteide arvust – midagigi püsivat ja turvalist siin muutuvas ilmas. Aga kaevata pole sedapuhku kuhugi, ise tegime.
Igal juhul oleme suutnud end kindlalt kirjutada Euroopa selle millenniumi sotsiaalfilosoofia ja majandusmõtte ajalukku.
12. okt 2010
Miks täishõive ei tähenda 0% töötust
Kui äsjastele majandusnobelistidele sattuks näppu Eesti tööturu andmestik, siis esimese hooga visualiseeriksid nad olukorra enda jaoks tõenäoliselt nii:

(Nagu näha, hakkasid (stat.ameti andmeil) vabad töökohad vähenema IVkv 2007, kuid töötuse määra kasvus hakkas see kajastuma alles IIIkv 2008; alates 2009 aasta algusest vabade töökohtade arv enam ei vähenenud, kuid töötus jätkas jõudsat kasvu, kuni 2010 II kvartalis tegi pöörde paremusele; 2010 III kvartal on prognoos.)
Häda on tööturu (ka kinnisvaraturu, abieluturu...) puhul selles, et nii pakkumiste (töötaja kvalifikatsioon, isikuomadused, kohatud palgaootused jne) kui nõudmiste (tööandja ootused professionaalsusele, pühendumusele, kiiretele tulemustele, vähenõudlikkusele jne) kirevus on totaalne. Seetõttu ei kohta pakkumine alati ja piisavalt kiiresti sobivat nõudlust, ja võibolla ei kohta mitte kunagi.
Lisaks ei kohane hinnad nõudmise ja pakkumise vahekorra muutudes piisavalt kiiresti, kuna tööotsijal on lisaks objektiivsetele omadustele ka mingisugune väärikus, uhkus, enesehinnang, põhjendamatud ootused-lootused jne, mis ainult suurendavad tööturu jäikust.
Eesti kaugelearenenud töövahendusportaalid vähendavad loodetavasti otsinguhõõret ("search friction") viimase võimaluseni.
PS
USA kohta on vastav pilt väga sarnane, va horisontaalskaala osas:

(Nagu näha, hakkasid (stat.ameti andmeil) vabad töökohad vähenema IVkv 2007, kuid töötuse määra kasvus hakkas see kajastuma alles IIIkv 2008; alates 2009 aasta algusest vabade töökohtade arv enam ei vähenenud, kuid töötus jätkas jõudsat kasvu, kuni 2010 II kvartalis tegi pöörde paremusele; 2010 III kvartal on prognoos.)
Häda on tööturu (ka kinnisvaraturu, abieluturu...) puhul selles, et nii pakkumiste (töötaja kvalifikatsioon, isikuomadused, kohatud palgaootused jne) kui nõudmiste (tööandja ootused professionaalsusele, pühendumusele, kiiretele tulemustele, vähenõudlikkusele jne) kirevus on totaalne. Seetõttu ei kohta pakkumine alati ja piisavalt kiiresti sobivat nõudlust, ja võibolla ei kohta mitte kunagi.
Lisaks ei kohane hinnad nõudmise ja pakkumise vahekorra muutudes piisavalt kiiresti, kuna tööotsijal on lisaks objektiivsetele omadustele ka mingisugune väärikus, uhkus, enesehinnang, põhjendamatud ootused-lootused jne, mis ainult suurendavad tööturu jäikust.
Eesti kaugelearenenud töövahendusportaalid vähendavad loodetavasti otsinguhõõret ("search friction") viimase võimaluseni.
PS
USA kohta on vastav pilt väga sarnane, va horisontaalskaala osas:
4. okt 2010
Kuidas ökonomist ökonomistile munapraadimist õpetab
- Pane pann pliidile ja lisa veidi õli;
- Kui oled Keynesiaan, siis stimuleeri panni mõõdukal kuumusel;
- Kui sa pole Keynesiaan, siis ära stimuleeri panni – lihtsalt oota, kuni õli on piisavalt kuumaks läinud (see võib võtta mõnevõrra aega!);
- Haki sibul nii peeneks, et ükski tükk ei suudaks avaldada olulist mõju kogu toidule;
- Pruunista sibul, löö munad panni, prae ja serveeri;
- Kui oled Keynesiaan, siis ära unusta pliiti välja lülitada!
Täisversioon gurmaanidele:
- Kui oled Keynesiaan, siis stimuleeri panni mõõdukal kuumusel;
- Kui sa pole Keynesiaan, siis ära stimuleeri panni – lihtsalt oota, kuni õli on piisavalt kuumaks läinud (see võib võtta mõnevõrra aega!);
- Haki sibul nii peeneks, et ükski tükk ei suudaks avaldada olulist mõju kogu toidule;
- Pruunista sibul, löö munad panni, prae ja serveeri;
- Kui oled Keynesiaan, siis ära unusta pliiti välja lülitada!
Täisversioon gurmaanidele:
21. sept 2010
Igaühel oma mõõdupuu
„Eelarve kärpimise tšempioni tiitel pole ju päris see, mida ükski normaalne riik võita ihaldaks.”
THI
Vabariigi President
Kõne Riigikogus 13.9.2010
THI
Vabariigi President
Kõne Riigikogus 13.9.2010
Tellimine:
Postitused (Atom)
