Läinud reedel (7.12.2012) avati LHV panga Tallinna kontoris (Tartu mnt 2, ERKI varemete vahetus läheduses) väljapanek stiilseimatest Apple’i arvutitest aegade algusest kuni sajandivahetuseni. Näituse kuraator tutvustab ekspositsiooni nii...
Jobsiga ja Jobsita
Apple’i omanike ja andunud
kasutajate jaoks on nüüd elu põhiküsimus selles, kas või kui kaua suudab firma
pakkuda neile emotsionaalset ja materiaalset naudingut ka pärast Steve Jobsi
lahkumist. Oma hiilgeaegadel on Apple olnud ühe mehe ettevõtmine, mille arengut
pole suunanud ei turujõud ega „parimad juhtimispraktikad“, vaid Jobsi karisma
ja kõigutamatu veendumus sellest, mida inimkond tegelikult vajab. Mis on mitte
ainult cool vaid insanely great ja „muudab
maailma“. Ja selleks tuleb muidugi „mõelda teistmoodi“. Apple’i uus juht Tim
Cook usub küll, et iPhone asub Maslow vajaduste hierarhias allpool sööki ja
jooki, kuid ainult aeg näitab, kas ta suudab seda hoida seal ka tulevikus.
Sellele küsimusele näitus vastust otsibki.
See väljapanek on valik ühest 20
aasta jooksul kogunenud erakollektsioonist ja näitab Apple’i arvutite välise
disaini arengut aegade algusest (1977) kuni Jobsi tagasituleku esimeste
aastateni (1997…). Eksponaatide grupid jagunevad kaheks. Neli aegrida näitavad
lauaarvutite, laptopide, serverite ja klassikaliste „linnupuuride“
arengut. Kolme esimese rea puhul on uusimad mudelid loodud taas Jobsi käe all.
Linnupuuride rida saab aga alguse aastast1984, mil Jobs veel majas oli. Lisaks
on eraldi esitletud mõningaid tähelepanuväärseid komplekte. Igaüks võib nähtu
põhjal ise hinnata, kuivõrd erinevatel aegadel loodud toodetes on tunda Jobsi puudutust
või selle puudumist. Tõeliselt Jobsivabadest äpardustest on vaatajat säästetud.
Jobs armastas tsiteerida Picassot:
head kunstnikud laenavad, suured kunstnikud varastavad. Nii ei sündinud hiir,
sellega juhitav menüüdest ja akendest koosnev graafiline kasutajaliides ega
arvutivõrk sugugi mitte Apple’is. Samuti ei mõelnud Apple välja
küljendustarkvara PageMakerit (seda tegi Aldus), laserprinteritehnoloogiat (see
sündis XEROX PARCis) ega PostScripti ehk lehekülje kirjeldamise keelt kahe
eelneva omavaheliseks ühendamiseks (seda tegi Adobe). Kuid alles nende kolme
eelduse kombineerimine Apple LaserWriteri ja Macintoshi abil sünnitas Desktop
Publishingi, millega Apple ilmselgelt muutis maailma. Kas ka soovitud
suunas – andes inimesele tänavalt võimaluse praktiseerida tüpograafiat – on
teine teema. Igatahes sündis see kõik aastal 1985, kui Jobs esimest korda
Apple’ist lahkuda otsustas.
Jobsi isik hoiab üleval küsimust, et
mis ikkagi teeb ühest inimesest geeniuse ja millised on Apple’i väljavaated oma
võidukäiku jätkata? Juri Lotman väitis, et tõeline loovus sünnib erinevate
märgisüsteemide kokkupuutel. Ka Jobsi vundament oli äärmiselt mitmekihiline –
seal oli tehnoloogiat ja kalligraafiat, arrogantsi ja budismi,
perfektsionistlikku esteetikat ning „oma suhe“ eetikaga kõige tipuks. Sellist
komplekti pole tagataskus igaühel ja nii võibki olla, et Apple’i touch
and feel jääb konkurentidel igavesti tabamata.
Rein Raua diagnoos meie valitsejate
suhtes oleks ilmselt mingis mõttes pädev ka Jobsi kohta. Jobsi auks tuleb
siiski öelda, et tal ei olnud selles küsimuses enda suhtes illusioone.
madis@mac.com
Postitused
