Rauas on väge.
Jõulunädala Plekktrummis oli külaliseks Anu Raud, akadeemikust tekstiilikunstnik, kelle mitmeharuline suguvõsa kubiseb tõlkijatest–kirjanikest, aga mitte ainult. Toasooja kahaneva kättesaadavuse taustal ei saanud saatejuht mööda minna ka elu materiaalsest poolest. Meenutades tõsiasja, et külalise vanaonu oli Märt Raud, Eesti põlevkivienergeetika rajaja, küsis ta, et kuidas Anu Raud rohepöördele kaasa elab.
Vastus küsimusele oli elutark – süüdi pole mitte põlevkivi vaid INIMESE AHNUS, ja et selles küsimuses võiksime kuulata Fred Jüssit, kes ütleb, et maailm on küllalt tugev, et katta meie vajadusi, aga mitte nii tugev, et katta meie ahnust. Ta jätkab veidi erutatult: „Ülemõõduline reisimine /…/ lapsed pole Nuustakul käinud /…/ jälle kolid kotti ja Kanaari saartele ja tagasi…“. Lahenduseks pole muud kui „mõõdukas tarbimine ja vähe tahtmine.“
Nagu ikka, on suur tarkus vanem kui meie ja Fred Jüssigi tsiteeris siin Mahatma Gandhi mõtet: „Maa võib rahuldada inimeste vajadusi, aga see maa ei suuda rahuldada inimeste ahnust.“ Ghandi suri aastal 1948 ja globaalse kliimaga ta teadaolevalt ei tegelenud. Oma ajast ees olemine ei taga enamasti rahulikke elupäevi.
Kuidas aga läheb see süüdlase tuvastamine ja ideaalmaailma illusioon kokku meie otsatule kasvule orienteeritud elukorraldusega? Eesti Pank on oma äsjases prognoosis samuti mures ülemäärase nõudluse (ahnuse?) pärast, aga hoopis teistel põhjustel – riigi poolt tõugatuna kiirendavat see hinnatõusu, mis meist sõltumatult niigi kiire.
Inimeste lõputu ahnus on teadupärast üha kasvava majandustegevuse tagatis ja majandusanalüüsi nurgakivi (ressursid kipuvad olema piiratud, aga vajadused piiramatud). Nüüd aga selgub, et see ahnus on kogu kurja juur! Kuidas patiseisust välja tulla?
Ilmselt tuleb oma tarbimiskorv raskest rauast kaupadelt (Londonis nimelt esitleti äsja „modernse luksuse lipulaeva“, mis „sobib ainult kõige nõudlikumatele“, kuid mis Eesti tarbijani jõuab kahjuks alles jaanuaris) ümber suunata väikese ökoloogilise jalajäljega teenustele, näiteks üksteisele luuletuste lugemine, vähemalt jõuluajal. Kuidas inimese olemus edaspidiseks loodusseadustega paremini kooskõlla viia, vajab lahendust juba õige pea. Seniks nautigem Tartu rahu!
Postitused
