9. aug 2022

Punased Ferrarid ehk meie majanduslikud väljavaated

Viisteist aastat tagasi oli suvi Eestimaal tujukas ja püsimatu. Aga palgakasv oli stabiilselt 20% ja inflatsioon vaid 6%, nii et elu oli siiski ilus. Nii meil kui mujal. Ja tundus minevat aina paremaks. Pärast pikka ootamist jõudis poelettidele ka esimene iPhone (originaaleksemplariga võib endiselt tutvuda 11.k galeriis), mis rõõmustas nii kärsituid digifiile kui kannatlikke investoreid.

Kuid just täna 15 aastat tagasi oli Euroopa suurim pank BNP Paribas sunnitud teatama, et… USA väärtpaberituru teatud segmendis on likviidsus likvideeritud (complete evaporation of liquidity). Seda laiema avalikkuse poolt tähelepanuta jäänud uudist on peetud ka Suure (Läänemaailma) Finantskriisi sünnipäevaks.

Maailmas on jälle pöördelised ajad, kuid paljudel on endiselt hoog sees, nii meil kui mujal. „Vaatamata muredest maailmamajanduse pärast, teatas Ferrari viimase kvartali rekordilisest käibest ja kasumist. Tugevast nõudlusest tingitud uute Ferraride tellimuste arv tõi kaasa uue rekordi.“ ÄP 3.8.22

Selgub, et Ferraride nappusel on oma roll ka väikesel Eestil. „Kui eestlane ostab kalli superauto, eelistab ta ikka uut autot, erinevalt muust Euroopast, kus ostetakse rohkem kasutatud superautosid.“ ÄP 28.7.22 Ferrari tootis esimesel poolaastal 6706 superautot, millest Eesti turule jõudis 17 ehk u 0,3%. Eesti osakaal globaalses SKPs on aga vaid 0,03%, nii et häbeneda pole siin midagi.

Esimese hooga võib ju imestada, et kas tumeda tuleviku valguses on ikka mõistlik oma rahakotti niimoodi tuulutada, ehk tasuks hoida mustadeks päevadeks? Hüpotees ütleb siiski, et ratsionaalne inimene hindab igal ajahetkel oma kogunenud vara ja tulevasi sissetulekuid, jagab selle oodatavate elupäevade peale ära ja kulutab iga päev vastavalt sellele rehkendusele. Kuna sõjaohu tingimustes tõenäolised oodatavad elupäevad vähenevad, siis peabki tarbimine täna kasvama. Seda loogikat kinnitavad ka uuringud – eluohtlike konfliktide tingimustes muutuvad inimesed kärsitumaks, säästavad vähem ja toovad tarbimist ajas ettepoole. Peale selle on kiire auto abiks, kui Narva tank peaks kraana otsas pauku tegema.

Kuid vaadates kohalikku sõidukite arvelevõtmise statistikat tuleb välja, et nooblimad sõiduautod ei lähe meil mitte vurledele viimsepäeva lustisõiduks, vaid hoopis firmadele töiseks tootmissisendiks (nagu ennegi), muutes meie majanduse agiilsemaks! Prognoosijad saavad siit kinnitust, et vaatamata kõigele koledale investeerimisjulgus püsib ja tootmispotentsiaal kasvab.

Lisaks võib allolevatest tabelitest näha, et koroonakriisiaastad on liigutanud meid selgelt „väärtusahelas ülespoole“ – kui tavaliste ja veidi üle keskmise autode ostmine on 2019 aastaga võrreldes vähenenud, siis paremate markide soetamine on selgelt kasvanud. Nii et raskusi pole vaja karta, need teevad tugevamaks.


(Tabelites on kasutatud automarkide rahvusvahelist liigitust, Eesti komberuumis kuulub Porsche tavaliste sõidukite gruppi.)







(tabelid võivad sisaldada ebatäpsusi)