Äsjane tuline arutelu Riigikogus (17.5.2017) eelarve tasakaalu ümber tipnes sellise sõnavõtuga:
“Aga nüüd laiemalt kõigist nendest eelnõudest, mida rahandusminister siin meie ette toonud on, on see kahtlemata kõige halvem, kõige hukatuslikum ja kõige suuremate tagajärgedega Eesti arengule. Siin on riigieelarve tasakaalu põhimõtte küsimus, aga siin on ka demokraatia küsimus. Kaks suurt probleemi. Kõigepealt sellega likvideeritakse kõigi seniste taasiseseisvumisjärgsete valitsuste arusaam eelarve tasakaalust kui aksioomist.”
Selle aksioomi küüsis on tõesti olnud mitmed valitsused, aga vähemalt Euroopa Komisjoni analüütiline seisukoht seda aksioomi ei tunnista:
“The slack present in
the economy seems to go beyond what is suggested by headline data. /.../ Low levels of investment,
combined with high corporate and household savings, are also behind the high
current account surplus of the Eurozone, which reflects a dynamics of aggregate
demand weaker than output dynamics. /.../ Eurozone’s high current
account surplus is projected to recede only gradually over the forecast
horizon, remaining still high (2.9 % of GDP) in 2018. /.../
.... achieving a supportive fiscal stance for the Eurozone seems appropriate at this juncture. Countries that have fiscal space should use it to support domestic demand, particularly investment,”
.... achieving a supportive fiscal stance for the Eurozone seems appropriate at this juncture. Countries that have fiscal space should use it to support domestic demand, particularly investment,”
An unusual recovery: Charting the way forward for European policymakers, Buti, Leandro, Berti, voxeu 12.05.2017.
(Samuti soovitab OECD Eestile jätkuvalt mõõdukat defitsiiti, et finantseerida ilmseid vajadusi meie infrastruktuuris.)
Kui üldse kellelgi siin ilmas peaks olema eelarveruumi, siis on see Eesti, aga aksiomaatika pimestab. Eesti sisenõudluse ja kogutoodangu bilanss viitab samuti suurele säästmisele, sest jooksevkonto on alates 2009 olnud sisuliselt pidevalt ülejäägis, samas kui fundamentaalselt põhjendatud jooksevkonto hinnangud on meile 2–3% defitsiiti. Selle põhjal oleks meil ruumi suurendada sisenõudlust oma 5% võrra SKPst ja kuna erasektor seda teha ei taha, siis miks mitte seda veidi stimuleerida riigi poolt, ehk tuleb ka erasektor millalgi kaasa. Turujõud pole seda seni suutnud tagada.
Postitused
