Valguskiired sombuses taevas ehk ükskord me trükime niikuinii

Kes viimasel ajal on silmi lahti hoidnud, see on märganud üldiselt sombuses taevas üksikuid lootustandvaid valguskiiri. Nimelt võib raha varsti hakata sõna otseses mõttes taevast alla sadama. See tundub üha enamatele olevat ainus võimalus, kuidas vanast taagast lahti saada ja majandus uuesti jalule aidata. Eestis, Euroopas ja globaalselt. Küsimus on vaid selles, kas see  toimub enne või pärast Suure Surutise kümnendat aastapäeva.

Viimane Economist: Out of ammo? (20.2.2016) koputas poliitikute südametunnistusele ja tuli välja soovitusega, millest „heas seltskonnas“ ei ole seni olnud kombeks kõva häälega rääkida.

„The time has come for politicians to join the fight alongside central bankers. The most radical policy ideas fuse fiscal and monetary policy. One such option is to finance public spending (or tax cuts) directly by printing money—known as a “helicopter drop”. Unlike QE, a helicopter drop bypasses banks and financial markets, and puts freshly printed cash straight into people’s pockets. The sheer recklessness of this would, in theory, encourage people to spend the windfall, not save it. (A marked change in central banks’ inflation targets would also help: see Free exchange.)”

Ja artikkel lõppeb tõdemusega, et …

”It’s the politics, stupid – The problem, then, is not that the world has run out of policy options. Politicians have known all along that they can make a difference, but they are weak and too quarrelsome to act. America’s political establishment is riven; Japan’s politicians are too timid to confront lobbies; and the euro area seems institutionally incapable of uniting around new policies.”

Vaatamata ketserlikele mõtetele pole isegi britid usku eurotsooni tulevikku lõplikult kaotanud. Tänase madisepäeva puhul avaldab Financial Times lootust, et rahatrükk polegi ehk enam mägede taga. Visalt aga kindlalt on need majanduslikult täiesti kained mõtted rühkinud poliitilise ebakorrektsuse koridoridest peavoolu suunas.

Martin Wolf: Helicopter drops might not be far away (FT 24.2.2016)

„The world economy is slowing, /…/ The next step is likely to include fiscal expansion. Indeed, this is what the OECD, long an enthusiast for fiscal austerity, recommends in its Interim Economic Outlook. But that is unlikely to be the end. With fiscal expansion might go direct monetary support, including the most radical policy of all: the “helicopter drops” of money recommended by the late Milton Friedman.

/…/

One alternative then is fiscal policy. The OECD argues, persuasively, that co-ordinated expansion of public investment, combined with appropriate structural reforms, could expand output and even lower the ratio of public debt to gross domestic product. This is particularly plausible nowadays, because the major governments are able to borrow at zero or even negative real interest rates, long term. The austerity obsession, even when borrowing costs are so low, is lunatic.

                                                                                                                                                            

If the fiscal authorities are unwilling to behave so sensibly — and the signs, alas, are that they are not — central banks are the only players. They could be given the power to send money, ideally in electronic form, to every adult citizen. Would this add to demand? Absolutely.”

Nii et ükskord me trükime niikuinii.

PS

Eestikeelseid versioone nendest mõtetest võib lugeda aastatagusest Eesti Ekspressist „Miks trükkida raha juurde?“ ja RMi blogist „Raha trükkimine pole nali“ (veidi segane, aga tehniliste viidetega).

Metamorfoosi sotsiaalmajanduslikud tagajärjed

Eile avaldas OECD oma värske majandusprognoosi, kus väljendab sügavat muret globaalse majanduse jahtumise pärast ja kutsub üles aktiivsetele makromajanduspoliitilistele vastumeetmetele.

                                                                                                         

Postimees kommenteeris 18.2.2016 uudist nii: Kasvuprognoosi kärpinud OECD: vaja on kiirelt tegutseda

„Manni [OECD peaökonomist] sõnul ei piisa nõudluse kasvatamiseks üksnes agressiivsest rahanduspoliitikast. Seda tuleks toetada teiste instrumentidega, eelkõige struktuursete reformidega, aga mille teostamise tempo näitab OECD teatel praegu poliitikute vähest huvitatust.“

Kes selle vana tuttava europoliitiliselt korrektse tõlgendusega lepib, saab oma roosas udumullis õndsalt edasi hõljuda – oleme teinud ainuõigeid ja ainuvõimalikke otsuseid ja elame parimas võimalikus maailmas. Reformidega on vaja edasi minna ja eelarve peab olema tasakaalus. Aamen. Skeptikutel on siiski võimalus tutvuda algallikaga.

OECD: Elusive global growth Outlook requires urget policy response

„The world economy is likely to expand no faster in 2016 than in 2015, its slowest pace in five years. Trade and investment are weak. Sluggish demand is leading to low inflation and inadequate wage and employment growth.

/…/

The Outlook suggests that a stronger fiscal policy response, combined with renewed structural reforms, is needed to support growth and provide a more favourable environment for productivity-enhancing innovation and change, particularly in Europe.“

Arusaadav, et ka OECD ridades on valitsusi, kes panevad sõltumata majanduskonjunktuurist „struktuursetele reformidele“ rohkem kaalu kui paljud teised. Sellisest poliitilise korrektsuse vajadusest on aga vaba Larry Summers (kelle autoriteedist räägib muu kõrval tema kaks Nobeli majanduspreemia kavalerist onu), kes ütleb FT veergudel  vagatsemata välja, kuidas asjad üpris konsensuslikult on (sõltumata OECD prognoosist ja sõnumitest).

Larry Summers FT 19.2.2016

„If I am right in these judgments, monetary policy should now be focused on avoiding an economic slowdown and preparations should be starting with respect to the rapid application of fiscal policy. The focus of global co-ordination should shift from clichés about structural reform and budget consolidation to assuring an adequate level of global demand. And policymakers should be considering the radical steps that may be necessary if the US or global economy goes into recession.“

Majandusprognoosi tegemise seisukohast on kriitilise tähtsusega, millisest tegutsemisjuhendist poliitikud lähtuvad. Inimese elujärje seisukohast rääkimata.

Võimuvõitlus on igavene

Eelmise aasta lõpus lahkunud Euroopa suur arhitekt, majandusharidusega kantsler Hemut Schmidt, oli väga kriitiline praeguse Euroopa majanduseliidi kriisilahendusmeetodite suhtes. Allpool viidatud lugu annab hea ettekujutuse eurokriisi suurest pildist. Seal viidatakse ka praegusele akadeemilisele konsensusele veniva eurokriisi põhjuste kohta. Ilma selle teadmiseta on kriisi lahendamiseks vähe väljavaateid. Tehniliselt on lahendused teada, aga valikud on poliitilised.

"Helmut Schmidt and the narrative of the Eurozone crisis"
Athanasios Orphanides

Mõned kantsleri enda tsitaadid (aastast 2011) …

/…/

“The history of the continent might well be regarded as a never-ending succession of struggles between the periphery and the centre and, vice versa, between the centre and the periphery.”

/…/

“We Germans have frequently made others suffer because of our position of power at the centre.”

/…/

“We should also avoid advocating an extreme deflationary policy for the whole of Europe.  . . . No country can consolidate its budget without growth and without new jobs.”

/…/

“What we have, in fact, is a crisis of the ability of the EU’s political bodies to act. This glaring weakness of action is a much greater threat to the future of Europe than the excessive debt levels of individual Eurozone countries.”

/…/