Laenata või mitte laenata

Laenamine on räpane tegevus – seda teab pikaleveninud majanduskriisi taustal iga riigitruu eestlane.

Siiski on üks püha üritus, mille nimel laenu võtmine on OK ja lisaks laenamisele on andestatav ka raha leidmine oma taskust, kapist, pere eelarvest ja seda nii kindlalt, ilmselt kui eeldatavasti. Ka prokuratuuri jaoks.

(Majanduslikult on laenamine igati ratsionaalne tegevus investeeringuteks, mis edaspidi suure tõenäosusega rahavoogu genereerivad.)

Kuidas parteilased Eesti nimelises e-riigis aastal 2012 oma üllatuslikke sularahareserve seletavad, selgub siit (PM 15.10.2012). Küsimus suurele ringile: millistes ELi riikides peavad alljärgnevad seletused riigiga, näiteks maksuameti isikus suheldes vett?


Laenasin ämmalt, kes sai selle suvila müügist.
Tegemist oli mu isikliku sularahavaruga, mille võtsin seifist (50 000 EEK).
Tegemist oli mu enda rahaga, mille võtsin välja oma teiselt kontolt (200 000 EEK).
Võtsin raha oma kapist, need olid palga arvelt kogunenud pere säästud (200 000 EEK).
Tegemist oli minu oma rahaga, kuna hoian raha kullas, hõbedas ja valuutas (195 000 EEK).
Tegu oli mu isiklike säästudega (50 000 EEK).
Olin raha võtnud varem välja oma teiselt kontolt (50 000).
Sularaha oli kätte jäänud kasumlikest ostu-müügitehingutest kinnisvara ja sõiduautodega (14 500 EEK).
Tegu oli isikliku sularahaga (30 000 EEK).
Raha oli pere eelarve (16 500 EEK).
Sularaha oli koju kogunenud (2000 EEK).
Kindlasti oli raha minu vahenditest, sest muud mul polnud (34 000 EEK).
Ilmselt võtsin teise kaardi pealt välja, mul on 4 kontot (11 000 EEK).
Kogusin sularaha koju ja sain ka vanematelt (10 000 EEK).
Sularaha pärineb mu isalt (20 000 EEK).
Teen sularaha sissemakseid ja väljavõtmisi pidevalt (4500 EEK).
Eeldan, et see raha oli mul kodus, sest kavatsesin osta maad (180 000 EEK).
Mõni kogub raha puhkusereisiks, mina valimisteks (50 000 EEK).
Laenasin ilmselt vanematelt (15 000 EEK).
Võib olla mõni sõber tagastas laenu (50 000 EEK).
Mul on äritegevuses pidevalt sularaha käes (100 000 EEK)