19. veebr 2016

Metamorfoosi sotsiaalmajanduslikud tagajärjed



Eile avaldas OECD oma värske majandusprognoosi, kus väljendab sügavat muret globaalse majanduse jahtumise pärast ja kutsub üles aktiivsetele makromajanduspoliitilistele vastumeetmetele.
                                                                                                         
Postimees kommenteeris 18.2.2016 uudist nii: Kasvuprognoosi kärpinud OECD: vaja on kiirelt tegutseda
„Manni [OECD peaökonomist] sõnul ei piisa nõudluse kasvatamiseks üksnes agressiivsest rahanduspoliitikast. Seda tuleks toetada teiste instrumentidega, eelkõige struktuursete reformidega, aga mille teostamise tempo näitab OECD teatel praegu poliitikute vähest huvitatust.“
Kes selle vana tuttava europoliitiliselt korrektse tõlgendusega lepib, saab oma roosas udumullis õndsalt edasi hõljuda – oleme teinud ainuõigeid ja ainuvõimalikke otsuseid ja elame parimas võimalikus maailmas. Reformidega on vaja edasi minna ja eelarve peab olema tasakaalus. Aamen. Skeptikutel on siiski võimalus tutvuda algallikaga.

„The world economy is likely to expand no faster in 2016 than in 2015, its slowest pace in five years. Trade and investment are weak. Sluggish demand is leading to low inflation and inadequate wage and employment growth.
/…/
The Outlook suggests that a stronger fiscal policy response, combined with renewed structural reforms, is needed to support growth and provide a more favourable environment for productivity-enhancing innovation and change, particularly in Europe.“
Arusaadav, et ka OECD ridades on valitsusi, kes panevad sõltumata majanduskonjunktuurist „struktuursetele reformidele“ rohkem kaalu kui paljud teised. Sellisest poliitilise korrektsuse vajadusest on aga vaba Larry Summers (kelle autoriteedist räägib muu kõrval tema kaks Nobeli majanduspreemia kavalerist onu), kes ütleb FT veergudel  vagatsemata välja, kuidas asjad üpris konsensuslikult on (sõltumata OECD prognoosist ja sõnumitest).

„If I am right in these judgments, monetary policy should now be focused on avoiding an economic slowdown and preparations should be starting with respect to the rapid application of fiscal policy. The focus of global co-ordination should shift from clichés about structural reform and budget consolidation to assuring an adequate level of global demand. And policymakers should be considering the radical steps that may be necessary if the US or global economy goes into recession.“
Majandusprognoosi tegemise seisukohast on kriitilise tähtsusega, millisest tegutsemisjuhendist poliitikud lähtuvad. Inimese elujärje seisukohast rääkimata.

Kommentaare ei ole: