1. sept 2010

Full Disclosure (nagu öeldakse Keskpäevatunnis)

Tööandjate viimane manifest on tänuväärne dokument. Viimasel sotsiaalteaduste aastakonverentsil jäi kõlama mure määramatuse pärast meie sotsiaalmajandusliku tuleviku suhtes. Konverentsile järgnenud (loodetavasti vaid kronoloogiliselt ja mitte tingitult) meie ja maailma majanduse uperpallid on seda määramatust vaid suurendanud. Konverentsil nähti probleemi aga muu hulgas selles, et me ei tunne oma eliite. Äsjane manifest toob üksjagu selgust, kuhu ettevõtjad Eesti riiki tüürivad. (Veidi selgust saab ka sealt. )

See manifest on kerge lugemine, liigse analüüsi ja põhjuslike seoste esitlemisega ning viidetega akadeemilise maailma autoriteetidele huvilisi ei koormata. Eesmärgid ja vahendid vahetavad oma kohta loovalt. Lihtsa vaevaga teeb Eesti sotsiaalteadus selle abil eliidiuuringutes hüppe edasi. Kui üldiselt vajab sotsiaalmajandusliku elu riigipoolne edendamine üksjagu nuputamist, siis Eesti ettevõtjale on asi klaar. Väga hea, kui idee töötab, võiks sotsiaalmajanduspoliitika ekspordist saada Eesti oluline kasvuvedur.

Mõnda huvitavamat ettepanekut vaatlen peatselt lähemalt.

Kommentaare ei ole: