9. sept 2020

Südamlik hoolitsus meie päevaste vajaduste eest, tootlikkusest rääkimata

Nagu hästi teada, Productivity isnt everything, but in the long run it is almost everything (P. Krugman). Ehk siis meie elatustase saab pikas plaanis kasvada eelkõige tootlikkuse kasvu kaudu, ja tootlikkuse kasvatamiseks on vaja utšitsa, utšitsa, utšitsa (V. Lenin). Soovitavalt reaalaineid ja mitte mingit ugri-mugrit. Kes julgeks vastu vaielda?

Hästi on ka teada, et iga päev tuleb juua vett. Ja apteekrid on välja arvutanud, et ühte pooleliitrisesse pudelisse mahub igapäevasest veevajadusest 31%. Mitte 30% ega mitte ka 33,3%, nii et kolmest pudelist päevas jääb veidi väheks.

Et apteegikülastajatel see vajadus meeles püsiks, tuleb seda tarvilist nestet ennastsalgavalt turundada  – Tõnismäel on see ahvatlevalt välja pandud vähemalt viies erinevas lokatsioonis, et kellelgi kahe silma vahele ei jääks. Hoolitsetud on sellegi eest, et ka kehvema nägemisega pensionär saaks kohe aru, et tegu on hädavajadusega, mille rahuldamist apteekrid südamega võtavad. Hind ei tapa, võrreldes ülejäänud kraamiga, mida kõrval müüakse. Et tegu on „joogiveega“, pole enam väga oluline, aga ju käsib seadus ka selle ära mainida. Trükimusta sinna palju ei kulu.

Selle taustal tundub konkurentsiameti nurin ravimite mõneprotsendiste juurdehindluste kallal tagurliku tähenärimisena. Isegi kui pudelisse lasta rahvusvahelises võrdluses kallist Viimsi vett 3,84€/m3 (Helsingis 3,70), kujuneb joogiveeliitri juurdehindluseks 78025%. Selline tootlikkus on iga kaupmehe unistus, mille täitmiseks pole vaja koolis käiagi, pealehakkamist on vaja, aga mis on kättesaadav siiski vaid neile, kelle kätte riik on usaldanud sellise kauba müümise, mille kasulikkust ei oska tavaline inimene ise hinnata.

Siit kolm tähelepanekut:

  • Vabadus on väärt väärtus, aga selle piiramatu rakendamine võib anda kahtlase väärtusega tulemusi.
  • Kogu ühiskonna tootlikkuse ja elatustaseme kasvatamisele tuleb kasuks, kui ettevõtlikkus on suunatud uue väärtuse loomisele ja mitte riiklikult mahitatud ümberjagamisele.
  • Adam Smith teadis, et turumajandus ei toimi hästi ilma moraalse vundamendita, aga ta on ammu surnud.

 






Kommentaare ei ole: