Enam pehmemalt öelda ei saa, aga asi seegi

 Kaja Kallas tunnistab oma blogis, et ...

„... kui ma loen avaldatud uurimisprotokolle [Silvergate'i asjus], siis kaldub mu arvamus pigem ühele poole. Ja paraku see ei toeta erakonna poolt valdavalt esitatud seisukohta.“

Viimastel aegadel kujunenud kontekstis on üha riskantsem väita, et uurimisprotokoll ei toeta erakonna poolt „valdavalt“ esitatud seisukohta. Kaalu sellele väitele lisab Kaja advokaadistaatus. Kuid „valdavalt“ on põhjendatud kasutada vist alles pärast seda tunnistust siin, sest seni on parteiline distsipliin hästi vett pidanud ja see on hirmutav.

Olgu selle liberaalse maailmavaatega nagu on, aga poliitiku peamine tööriist on ju avalik kõne, mille tõsiseltvõetavust võib vaadelda ethos–pathos–logos raamistikus. Selle esimesega on meil juba ammu keskpärased lood ja „oletatav laen ämma kapist“ lihtsalt toob selle utreeritumalt esile, nii et kõik saavad lõpuks aru, millega tegu. Aga ilma ethoseta pathos ja logos enam ei tööta – mis tööriistad siis kapist välja võetakse?

Kurb on see, et selja sirgu ajamiseks Eesti vabariigis peab sinu nimi olema vähemalt Kallas või Raud. Raud marginaliseeriti kõige kõrgemal tasemel üleoleva kergusega. Ehk läheb Kallasel paremini.