19. okt 2016

Poliitika, analüütika ja meie geenid



Eestlastel tundub kaugelearenenud majandusmõtlemine olema geenides. Nädal tagasi selgus, et värske majandusnobelist Holmström on Eesti sugemetega. Kriisi keskel polnud ühel kõrgel riigiteenijal Kadriorust mingit probleemi paika panna majandusnobelist Krugmani sõnadega (paljude teiste ja vähem viisakate hulgas):

„Sorry, not conserv. or leftist. Just can't fathom why following agreed upon EU fiscal rules justifies smug & snide gloating re: my country.“ — toomas hendrik ilves (@IlvesToomas) June 6, 2012

Sarnaseid mõtteid võime lugeda ka tänasest PMist: „Rootsi rahandusminister sarjab ELi eelarvereeglite rikkujaid“, mis läheb ilmselt hästi kokku talupojaarusaamaga, mida selle õnnetus seisus rahvamajandusega peale hakata.

Eelnevaga seoses tähelepanu!

Kevadel tuleb Tartusse järjekordne Eesti juurtega majandusnobelist (2011) Christopher Sims. Tema vanaisa põgenes Tsaari-Eestist lapsena küll juba üleeelmise sajandi lõpus, kuid sellele faktile pühendab ta siiski olulise osa oma Nobeli-biograafiast. Kõigil, kes omavad veendunud seisukohti eelarvepoliitika rollist depressiivse nõudluskeskkonna parandamisel, on võimalus ennast proovile panna. Argumenteeritud väitluse ettevalmistamiseks võib tutvuda Simsi äsjase ettekandega Jackson Hole’is maailma keskpankuritele, kust koorus välja selline praktiline soovitus:

“A Eurozone-wide moratorium on the Maastricht budgetary rules, to be kept in place until area-wide inflation reaches and sustains the target level, would be effective. Of course it is difficult to see how, in the Eurozone institutional framework, this could be arranged.”

Kommentaare ei ole: